Mullu väljaränne suurenes
Eestist rändas 2010. aastal välja 5294 ja Eestisse immigreerus 2810 inimest, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes väljaränne suurenes ja sisseränne vähenes.
2010. aastal ületas väljaränne sisserännet 2484 inimese võrra. Varasema aastaga võrreldes rändas Eestist välja 636 rohkem ja sisse 1074 vähem. Alates taasiseseisvumisest on Eesti väljaränne ületanud sisserännet.
Sisserändajatest 60% olid mehed. Väljarändajate hulgas oli mõnevõrra rohkem naisi. Sisserännanutest veidi üle poole olid Eesti kodanikud, väljarännanutest ligi 90%. Enim sisserännanuid oli Soomest, Venemaalt, Ukrainast ja Suurbritanniast. Need riigid olid ühtlasi ka Eestist lahkuvate inimeste peamised sihtriigid, lisaks Saksamaa, Iirimaa ja Ameerika Ühendriigid.
Välisränne, 2004–2010
Eesti-sisene ränne 2010. aastal
Siseränne ehk elukohavahetus Eesti piires, mis ületab maakonna, linna või valla piire jäi 2010. aastal varasema aasta tasemele. Maakonna, linna või valla piire ületades vahetas elukohta ligikaudu 37 500 inimest. Enim ületas siserändes sisserändajate arv väljarändajate oma Tallinnas (rändesaldo oli positiivne ehk rahvaarv kasvas rände tõttu 2353 inimese võrra), millele järgnesid Harku ja Rae vald (rahvaarv kasvas rände tõttu vastavalt 853 ja 442 inimese võrra). Siserändes olid suurima negatiivse rändesaldoga (välja rändas rohkem inimesi kui sisse) Pärnu ja Tartu linn.
Jätkuvalt on siserände suunad äärealadelt linnadesse ning sealt omakorda lähivaldadesse. Suurim tõmbekeskus on Tallinn, mis suutis teist aastat järjest hoida oma rändesaldot positiivsena kogu Eestist tulevate sisserändajate tõttu.
Nii sise- kui välisrändes vahetasid elukohta enim 20.–30. eluaastates inimesed.
Tallinna rände tagamaa, 2010
Statistikaameti avaldatav rahvaarv põhineb 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel, mida täiendatakse igal aastal registreeritud sündide ja surmade andmetega. Rahvaloendusjärgsetel aastatel rahvaarvu arvutamisel Statistikaamet sise- ja välisrände andmeid ei kasutanud, sest 2000. aasta rahvaloendus näitas, et rände registreerimine oli ebatäielik. See oli tingitud eelkõige sellest, et elukoha registreerimine oli 1990. aastate algusest kuni 2005. aastani vabatahtlik. Alates 2006. aastast on rändeandmete kvaliteet paranenud ning 2009. aastast arvestab ja avaldab Statistikaamet kaht rahvaarvu — üks neist arvestab rännet (rändega rahvaarv) ja teine mitte (rändeta rahvaarv).
1. jaanuaril 2010 oli rändega ja rändeta rahvaarvu vahe 17 000 inimest. See ei peegelda ühe aasta rännet, vaid seda, et pärast 2000. aastat on kümne aasta jooksul Eestist välja rännanud 17 000 inimest rohkem kui siia sisse rännanud. 2011. aasta rändega rahvaarvu avaldab Statistikaamet 30. mail.
Nii rändega kui ka rändeta rahvaarvu avaldamist jätkab Statistikaamet kuni uue loenduseni, pärast 2011. aasta rahvaloendust minnakse üle ühele rahvaarvule. 2011. aasta 31. detsembril algava rahvaloenduse tulemusel näeme, kas viimase kümnendi tegelik ränne oli selline, kui praegu arvestuse alguseks olev registreeritud ränne.
Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.
2010. aasta rändest on põhjalikum ülevaade statistikablogis.