Üle poole alla 7-aastastest käib lasteaias või -sõimes
Eesti leibkondades oli 2010. aastal üle 100 000 alla 7-aastase lapse, kellest lasteaias või -sõimes käis üle 57 000, teatab Statistikaamet.
Lapse sünd perre tähendab üldjuhul suuri muutusi töö- ja elukorralduses ning tähendab vähemalt ühe vanema loobumist töötamisest mõneks ajaks. Eelkõige teevad töötamises pausi naised ning nende tööturule naasmine on oluliselt seotud sellega, milliseid lapsehoiuvõimalusi nad kasutada saavad.
Lasteaiale või -sõimele lisaks (sellega kombineeritult või eraldi) kasutasid leibkonnad 28 000 lapse puhul väljaspool leibkonda elava sugulase või tuttava abi, kes pakkus tasuta lastehoiuteenust ning ligi 17 000 lapse puhul muid lapsehoiuvõimalusi (eelkool, huviring, palgaline lapsehoidja jne). Samas 35 000 alla 7-aastase lapse puhul püsivalt mingeid lapsehoiuvõimalusi ei kasutatud.
Laste hoidmise viisid ning sealhulgas lastehoiuteenust pakkuvas asutuses käimine sõltusid suurel määral lapse vanusest. Kui 3–6-aastastest viidi lasteaeda või -sõime üle 80%, siis kuni 2-aastastest vaid viiendik.
Ligi kolmandik kuni 2-aastasi lapsi kasvatavaid leibkondi kasutas lapse hoidmiseks ka sugulaste või tuttavate abi, kuid valdav enamik (63%) nii väikeste laste vanematest lapsehoiuteenuseid ei kasutanud. 3–6-aastasi lapsi kasvatavate leibkondade seas oli lapsehoiuteenuseid mittekasutanute osatähtsus vaid 11%.
Töö- ja pereelu kokkusobitamist uuris Statistikaamet 2010. aastal tööjõu-uuringu raames. Lastehoiuteenuste kasutamist puudutavatele küsimustele vastas ligi 1000 leibkonda.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis (/uudised/sab-uuendus?db_update_id=10322).
Leibkondade lapsehoiuvõimaluste kasutamine laste vanuse järgi, 2010