IV kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk ja suurenesid aastalõpupreemiad
Keskmine brutokuupalk oli 2010. aasta IV kvartalis 814 eurot (12 735 krooni) ja brutotunnipalk 4,83 eurot (75,63 krooni), teatab Statistikaamet. 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 3,9% ja brutotunnipalk 1,9%.
Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 3,0%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 30,3% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,9 protsendipunkti võrra.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ning mis näitab palga ostujõudu, langes üheksandat kvartalit järjest. 2010. aasta IV kvartalis langes reaalpalk 1,2%.
Palgastatistika uuringu alusel oli palgatöötajaid detsembri lõpu seisuga 1,2% vähem kui 2009. aasta samal ajal.
Nii keskmine brutokuupalk kui ka brutotunnipalk tõusis 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (vastavalt 11,8% ja 13,6%) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (vastavalt 14,7% ja 19,2%).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 787 eurot (12 317 krooni), novembris 807 eurot (12 630 krooni) ja detsembris 849 eurot (13 277 krooni).
2010. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1105 eurot (17 285 krooni) ja tunnis 7,04 eurot (110,22 krooni). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid vastavalt 3,3% ja 1,1% võrreldes 2009. aasta IV kvartaliga.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (10,8%) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (14,3%). Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis samuti kõige enam mäetööstuses (10,9%) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (18,2%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2010. aastal oli valimis 11 685 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Aasta | I kvartal | II kvartal | III kvartal | IV kvartal | |
---|---|---|---|---|---|
2006 | 601 | 549 | 609 | 580 | 653 |
2007 | 724 | 660 | 738 | 697 | 784 |
2008 | 825 | 788 | 850 | 800 | 838 |
2009 | 784 | 776 | 813 | 752 | 783 |
2010 | 758 | 822 | 759 | 814 |
Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, IV kvartal 2010
Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, IV kvartal 2010