Elanikud osaleksid kultuurisündmustel meelsasti rohkem

Ajakasutuse uuringu andmetel on populaarseimaks kultuurisündmuseks kontserdid ― 57% linna- ja 50% maaelanikest käis aasta jooksul kontserdil. Kultuurimälestisi külastas linlastest pool ja maaelanikest 40%. Teatri-, ooperi- või tantsuetendustel käis 46% linna- ja 40% maaelanikest. Kino külastas linnaelanikest 40% ja maaelanikest 30%. Kõige suurem erinevus linna- ja maaelanike kultuuritarbimises avaldub kunstinäituste külastamises ― kui linnas käib ligi kolmandik inimesi kunstinäitustel, siis maal alla viiendiku.

Põhjustest, miks ei käida sagedamini teatris, kinos või kontserdil mainivad linlased kõige enam kõrgeid pilethindu (78%). Maal on enamasti põhjuseks see, et elukoha läheduses ei ole kultuuriasutust (72%). Järgmise kultuuriasutustes mittekäimiste põhjusena toovad linnaelanikud välja tervisliku seisundi või puude, samuti selle, et ürituste kohta on vähe infot. Maainimesed seevastu toovad enam takistavate põhjustena välja halvad sõidutingimused või sõiduki puudumise, vajaduse hoolitseda teiste pereliikmete (laste või haigete) eest ja ka kaaslase, kellega kultuuriasutusse minna, puudumise.

Linlased on maaelanikest agaramad lugejad. Kui maainimestest on viimase 12 kuu jooksul raamatuid lugenud pisut üle 2/3, siis linnaelanikest on raamatuid lugenud 78% . Töö või õppe eesmärgil lugemise osas on erinevus linnas ja maal väike. Suurem erinevus on meelelahutuse eesmärgil raamatute lugemises ― maaelanikest loeb raamatuid sel eesmärgil 46%, linnaelanikest 54%.

Maal on seevastu rohkem inimesi kes loevad paberajalehti ja -ajakirju. Iga päev loeb ajalehti paberkandjal ligi pool maaelanikest ja 42% linlastest. Erinevuse üheks põhjuseks on kindlasti interneti parem kättesaadavus linnas. Iga päev kasutab internetti 55% linna- ja 48% maainimestest.

Maaelanikud on seevastu agaramad raadiokuulajad: neist 80% kuulab raadiot peaaegu iga päev. Sama näitaja on linnas 74%. Telerit vaatab iga päev 90% maaelanikest ja 88% linlastest.

Statistikaameti ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning uuringus osales 7000 inimest. Andmeid ajakasutuse kohta koguti päeviku-meetodil ehk leibkonnas täitsid iseseisvalt ajakasutuse päevikut kõik vähemalt 10-aastased liikmed ühe argipäeva ja nädalavahetuse ühe päeva kohta. Tegevusi sai kirja panna 10-minutilise intervalliga. Eelmine uuring toimus 2000. aastal.