Novembris tööstustoodangu kasv jätkus
Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta novembris 35% rohkem toodangut kui eelmise aasta novembris, teatab Statistikaamet. Tööstustoodangu kasvu veab endiselt peamiselt välisnõudlus, kuid ka siseturu nõudlus kasvab pidevalt.
2010. aasta alguse mõõdukale tööstustoodangu kasvule järgnes kiire tõus kevadel, suvel tootsid ettevõtted juba üle 20% rohkem toodangut kui 2009. aasta vastaval kuul. Viimased kolm kuud on tööstustoodang suurenenud üle 30% eelmise aasta vastava kuuga võrreldes.
Töötleva tööstuse toodang suurenes 2010. aasta novembris eelmise aasta novembriga võrreldes 36%. Oluliselt ehk 62% suurenes töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks. Välisturule müüdi üle kahe kolmandiku kogu töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli jätkuvalt nõrgem — siseturule müüdi novembris 22% rohkem toodangut kui aasta tagasi samal ajal.
2010. aasta novembris ületas toodang eelmise aasta sama kuu mahtu enamikus tööstusharudes. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes rohkem kui kolm korda ning puidutöötlemine ja metalltoodete tootmine, kus toodang kasvas vastavalt 23% ja 16%. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite ning masinate ja seadmete tootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu. Toodangu kiire kasvu põhjustaja oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille mõju jätkub 2010. aasta lõpuni. Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang üheteistkümne kuu kokkuvõttes jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2010. aasta novembris 1% rohkem toodangut kui oktoobris, töötlevas tööstuses suurenes toodang kuuga 2%.
Novembris toodeti 79% rohkem elektrit ja 5% rohkem soojust kui 2009. aasta novembris. Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise elavnemisest tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi kasvu koosmõjul.
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trenda, jaanuar 2000 – november 2010 (2005 = 100)
a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.
| Tegevusala | muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc | ||
| KOKKU | 1,2 | 38,7 | 35,1 |
| Energeetika | 2,2 | 42,3 | 42,3 |
| Mäetööstus | -0,7 | 9,6 | 7,9 |
| Töötlev tööstus | 1,7 | 40,1 | 36,1 |
| toiduainete tootmine | -1,7 | 6,5 | 4,6 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | -1,4 | 25,6 | 22,5 |
| metalltoodete tootmine | 6,3 | 20,6 | 16,2 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 13,0 | 236,5 | 226,2 |
| elektriseadmete tootmine | -3,0 | 24,9 | 20,5 |
| kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | 4,1 | 49,1 | 44,7 |
| mootorsõidukite tootmine | -12,2 | 56,8 | 52,0 |
| masinate ja seadmete tootmine | 1,7 | 74,8 | 68,3 |
| kummi- ja plasttoodete tootmine | -2,2 | 21,0 | 16,3 |
| ehitusmaterjali tootmine | 5,6 | 17,6 | 14,4 |
b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.