Oktoobri tööstustoodangu kasv oli selle aasta suurim
Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta oktoobris 37% rohkem toodangut kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet.
2010. aasta alguse mõõdukale tööstustoodangu kasvule järgnes kiire tõus kevadel, suvel tootsid ettevõtted juba üle 20% ning septembris veidi üle 30% rohkem toodangut kui 2009. aasta vastaval kuul. Oktoobri kasv oli selle aasta suurim. Tööstustoodangu kasvu veab endiselt peamiselt välisnõudlus.
Töötleva tööstuse toodang suurenes oktoobris 2009. aasta oktoobriga võrreldes ligi 40%. Oluliselt ehk 54% suurenes töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks. Välisturule müüdi üle kahe kolmandiku kogu töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli tunduvalt nõrgem — siseturule müüdi oktoobris 13% rohkem toodangut kui aasta tagasi samal ajal.
Oktoobris ületas toodang eelmise aasta mahu enamikus tööstusharudes. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes rohkem kui neli korda ning puidutöötlemine, kus toodang kasvas veerandi. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite ning masinate ja seadmete tootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu. Toodangu kiire kasvu põhjustaja oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille mõju jätkub 2010. aasta lõpuni. Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang kümne kuu kokkuvõttes jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2010. aasta oktoobris 5% rohkem toodangut kui septembris, töötlevas tööstuses suurenes toodang kuuga 6%.
Oktoobris toodeti 65% rohkem elektrit ja 7% vähem soojust kui 2009. aasta oktoobris. Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise elavnemisest tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi kasvu koosmõjul.
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trenda, jaanuar 2000 – oktoober 2010 (2005 = 100)
a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.
| Tegevusala | muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc | ||
| KOKKU | 4,8 | 33,8 | 37,4 |
| Energeetika | 1,9 | 32,1 | 32,1 |
| Mäetööstus | 2,3 | 6,5 | 8,2 |
| Töötlev tööstus | 5,8 | 35,5 | 39,5 |
| toiduainete tootmine | 0,1 | 1,6 | 3,3 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | 3,5 | 25,0 | 28,1 |
| metalltoodete tootmine | 15,3 | 10,4 | 14,4 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 6,7 | 312,0 | 324,8 |
| elektriseadmete tootmine | 2,0 | 27,4 | 32,1 |
| kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | 10,9 | 27,2 | 31,0 |
| mootorsõidukite tootmine | 13,3 | 152,2 | 160,3 |
| kummi- ja plasttoodete tootmine | 6,7 | 13,0 | 17,6 |
| ehitusmaterjali tootmine | 1,8 | 8,4 | 11,0 |
b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.