Keskmine brutokuupalk tõusis teist kvartalit järjest
Keskmine brutokuupalk oli 2010. aasta III kvartalis 11 874 krooni (759 eurot) ja brutotunnipalk 72,00 krooni (4,60 eurot), teatab Statistikaamet. 2009. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 0,9% ja brutotunnipalk 0,3%.
Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viis kvartalit langustrendis olnud brutokuupalk tõusis tänavu II kvartalis 1,2%. III kvartalis tõus jätkus, ent aeglasemas tempos. Samas reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, langes kaheksandat kvartalit järjest. 2010. aasta III kvartalis langes reaalpalk 2,3%.
Septembri lõpu seisuga oli töötajaid 4,8% vähem kui 2009. aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2009. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (9,2%) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (10,2%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2009. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (5,2%) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (11,3%).
Keskmine brutopalk oli juulis 11 817 krooni (755 eurot), augustis 11 523 krooni (736 eurot) ja septembris 12 276 krooni (785 eurot).
2010. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 068 krooni (1027 eurot) ja tunnis 114,93 krooni (7,35 eurot). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 0,3%. Keskmine tööjõukulu tunnis langes 0,5%.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 2009. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (9,7%) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (10,2%). Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (5,3%) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (13,3%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2010. aastal on valimis 11 685 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Haridustöötajate madal kuupalk III kvartalis oli seotud enamiku töötajate puhkusetasu kajastamisega II kvartalis.
Aasta | I kvartal | II kvartal | III kvartal | IV kvartal | |
---|---|---|---|---|---|
2006 | 9 407 | 8 591 | 9 531 | 9 068 | 10 212 |
2007 | 11 336 | 10 322 | 11 549 | 10 899 | 12 270 |
2008 | 12 912 | 12 337 | 13 306 | 12 512 | 13 117 |
2009 | 12 264 | 12 147 | 12 716 | 11 770 | 12 259 |
2010 | 11 865 | 12 869 | 11 874 |
Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, III kvartal 2010
Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, III kvartal 2010