Tööstustoodangu kasvumootor on endiselt välisnõudlus
Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta septembris 31% rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Tänavust toodangu kasvu on mõjutanud peamiselt suurenenud välisnõudlus, sest siseturg on veidi elavnenud alles viimastel kuudel.
2010. aasta alguse mõõdukale kasvule järgnes kiire tõus kevadel ning juunis, juulis ja augustis tootsid ettevõtted juba üle 20% rohkem toodangut kui 2009. aasta vastavatel kuudel.
Töötleva tööstuse toodang suurenes septembris 2009. aasta septembriga võrreldes 32%. Oluliselt (54%) suurenes töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks. Välisturule müüdi ligi 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli tunduvalt nõrgem — siseturule müüdi septembris 7% rohkem toodangut kui aasta tagasi samal ajal.
Septembris ületas toodang eelmise aasta mahu enamikus tööstusharudes. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes rohkem kui poolteist korda, ning puidutöötlemine, kus toodang kasvas veerandi. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite ning masinate ja seadmete tootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu. Toodangu kiire kasvu põhjustaja oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille mõju jätkub 2010. aasta lõpuni. Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2010. aasta septembris 4% rohkem toodangut kui augustis, töötlevas tööstuses suurenes toodang kuuga 5%.
Septembris toodeti elektrit 41% ja soojust 15% rohkem kui 2009. aasta septembris. Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise elavnemisest tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi kasvu koosmõjul.
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trenda, jaanuar 2000 – september 2010 (2005 = 100)
a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.
| Tegevusala | muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc | ||
| KOKKU | 3,6 | 31,1 | 31,1 |
| Energeetika | 1,2 | 36,6 | 36,6 |
| Mäetööstus | -12,6 | 10,7 | 10,7 |
| Töötlev tööstus | 5,0 | 32,0 | 32,0 |
| toiduainete tootmine | -1,2 | 0,1 | 0,1 |
| joogitootmine | -16,1 | -14,4 | -14,4 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | 3,0 | 25,1 | 25,1 |
| metalltoodete tootmine | -6,6 | -2,5 | -2,5 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 15,8 | 160,0 | 160,0 |
| elektriseadmete tootmine | 5,8 | 25,1 | 25,1 |
| kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | -1,7 | 12,8 | 12,8 |
| mootorsõidukite tootmine | 6,8 | 119,6 | 119,6 |
| kummi- ja plasttoodete tootmine | -10,3 | 8,6 | 8,6 |
| ehitusmaterjali tootmine | 3,1 | 4,7 | 4,7 |
b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.