Tööstustoodangu kiire kasv jätkus juulis
Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta juulis 25% rohkem toodangut kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet.
2010. aasta alguse mõõdukale kasvule järgnes kiire tõus — aprillis tootsid ettevõtted 19%, mais 17% ja juunis 21% rohkem toodangut kui 2009. aasta vastavatel kuudel.
Töötleva tööstuse toodang suurenes eelmise aasta juuliga võrreldes 23%. Oluliselt (38%) suurenes juulis töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks. Välisturule müüdi juulis ligi kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli endiselt nõrk, siseturule müüdi juulis sama palju toodangut kui aasta tagasi.
Juulis ületas toodang eelmise aasta taseme enamikus tööstusharudes. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes rohkem kui kolm korda, ning puidutöötlemine, kus toodang kasvas 38%. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite, masinate ja seadmete, farmaatsiatoodete ning metallitootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu. Toodangu kiire kasvu põhjustaja oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille mõju jätkub 2010. aasta lõpuni. Toodang vähenes kütteõlide ja metalltoodete tootmises ning masinate ja seadmete remondis.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel suurenes tööstustoodang 2010. aasta juulis võrreldes juuniga 5%, sealhulgas töötlevas tööstuses samuti 5%.
Juulis toodeti 72% rohkem elektrit ja 8% vähem soojust kui 2009. aasta juulis. Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise elavnemisest tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi kasvu koosmõjul.
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trenda, jaanuar 2000 – juuli 2010 (2005 = 100)
a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.
| Tegevusala | muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc | ||
| KOKKU | 5,2 | 21,3 | 24,6 |
| Energeetika | 1,6 | 51,5 | 51,5 |
| Mäetööstus | 8,4 | 25,6 | 27,6 |
| Töötlev tööstus | 5,2 | 19,5 | 23,0 |
| toiduainete tootmine | -0,2 | -1,9 | -0,1 |
| joogitootmine | 7,5 | -4,4 | -1,6 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | 6,6 | 34,4 | 37,8 |
| metalltoodete tootmine | -5,6 | -21,9 | -19,0 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 40,5 | 327,8 | 341,0 |
| elektriseadmete tootmine | 0,6 | -2,0 | 1,7 |
| kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | -1,9 | 8,8 | 12,1 |
| mootorsõidukite tootmine | 9,5 | 0,2 | 6,5 |
| kummi- ja plasttoodete tootmine | 0,2 | 14,2 | 18,9 |
| ehitusmaterjali tootmine | 4,8 | 16,2 | 19,6 |
b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.