Keskmise brutokuupalga langus asendus tõusuga

Seni eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viis kvartalit järjest langustrendis olnud keskmine brutokuupalk tõusis II kvartalis. Brutokuupalga tõusu mõjutas muuhulgas ka palgata puhkusel olijate arvu vähenemine. Tunnipalka mõjutas see, et võrreldes eelmise aasta II kvartaliga oli tänavu üks tööpäev enam ning keskmine töötatud tundide arv palgatöötaja kohta suurem.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, langes seitsmendat kvartalit järjest, ent langus on aeglustunud. 2010. aasta II kvartalis langes reaalpalk 1,9%.

Juuni lõpu seisuga oli töötajaid 7,3% vähem kui 2009. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2009. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (19,4%) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (17,5%). Mäetööstuse suur palgatõus on tingitud ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude osatähtsuse suurenemisest võrreldes 2009. aasta II kvartaliga.

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2009. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (9,3%) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (18,2%).

Keskmine brutopalk oli aprillis 12 343 krooni (789 eurot), mais 12 381 krooni (791 eurot) ja juunis 13 891 krooni (888 eurot).

2010. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 17 431 krooni (1114 eurot) ja tunnis 117,26 krooni (7,49 eurot). Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 0,8% ja tunnis langes 2,7% võrreldes 2009. aasta II kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2009. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (18,2%) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (16,5%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2009. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (6,8%) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (17,8%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2010. aastal on valimis 11 685 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, II kvartal 2010

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, II kvartal 2010