Mais tööstustoodangu kasv jätkus
Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta mais 17% rohkem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet.
Töötleva tööstuse toodang suurenes eelmise aasta maiga võrreldes ligi viiendiku. 2010. aasta jaanuari 2%-lisele kasvule järgnes kiire tõus ― märtsis tootsid ettevõtted 11% ning aprillis 18% rohkem toodangut kui 2009. aasta vastavatel kuudel. Oluliselt (46%) suurenes mais töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks. Nõudlus kodumaisel turul oli endiselt ebapiisav ja müük vähenes eelmise aasta maiga võrreldes 6%. Kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi mais välisturule.
Mais ületas toodang eelmise aasta taseme enamikus tööstusharudes. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema osatähtsusega tööstusharud ― elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes ligi poolteist korda, ning puidutöötlemine, mis kasvas 27%. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite, metalli, paberi, plasttoodete, masinate ja seadmete ning muude transpordivahendite tootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu. Toodangu kiire kasvu põhjustajaks oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille mõju jätkub 2010. aasta lõpuni. Toodang vähenes toidu-, joogi-, rõiva- ja metalltoodete tootmises ning masinate ja seadmete remondis.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel suurenes tööstustoodang 2010. aasta mais võrreldes aprilliga nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 2%.
Mais toodeti 65% rohkem elektrit ja 19% rohkem soojust kui 2009. aasta mais. Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise elavnemisest tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi kasvu koosmõjul.
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trenda,
jaanuar 2000 – mai 2010 (2005 = 100)
a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.
| Tegevusala | muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc | ||
| KOKKU | 2.3 | 20.3 | 17.1 |
| Energeetika | 4.1 | 50.3 | 50.3 |
| Mäetööstus | -8.5 | -20.1 | -21.4 |
| Töötlev tööstus | 2.4 | 22.2 | 18.8 |
| toiduainete tootmine | -4.1 | -4.0 | -5.5 |
| joogitootmine | 2.9 | -1.5 | -4.4 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | 2.6 | 30.4 | 27.3 |
| metalltoodete tootmine | -4.0 | -2.5 | -6.0 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 6.2 | 156.1 | 148.5 |
| elektriseadmete tootmine | 5.7 | 4.9 | 1.2 |
| kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | -4.2 | 8.3 | 5.0 |
| mööblitootmine | 1.5 | 21.5 | 15.2 |
| kummi- ja plasttoodete tootmine | -3.6 | 34.8 | 29.5 |
| ehitusmaterjali tootmine | -3.5 | 12.1 | 8.5 |
b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.