Pikaajaline töötus kasvab
Töötuse määr tõusis 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötuse määr oli 13,8%, teatab Statistikaamet. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.
Tööjõu-uuringu andmetel oli töötute hinnanguline arv 2009. aasta IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%.
Mullu kasvas töötus kõige rohkem I kvartalis, iga järgmise kvartaliga töötuse kasv aeglustus. Et uusi töötuid tuli järjest vähem juurde, siis alla aasta tööd otsinute arv viimases kvartalis enam ei kasvanud. Samas kasvas hoogsalt pikaajaliste töötute arv. IV kvartalis oli 33 000 töötut tööd otsinud 12 kuud või rohkem.
Pikaajalise töötuse kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitte-eestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, kuid tööotsingutest loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. aastal oli pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik.
Töötud töötusperioodi kestuse järgi ja heitunud, 2008–2009
Tööga hõivatute arv vähenes mullu IV kvartalis 581 000-ni. Aastakeskmine hõivatute arv oli 2009. aastal 596 000, mis on 61 000 (9,2%) vähem kui aasta varem. Tööhõive vähenes enamikul tegevusaladel, sealhulgas kõige rohkem ehituses (28%), muude teenindavate tegevuste alal (22%), töötlevas tööstuses (16%), majutuses ja toitlustuses (15%) ning kaubanduses (10%).
Töökohtade kadumine ja pikaajaline töötus on järjest süvendanud töötute ja nende leibkonnaliikmete majandusliku toimetuleku raskusi. 2009. aasta IV kvartalis hindas oma toimetulekut rahuldavaks alla poole 15–74-aastastest. Mõningates raskustes olijate osatähtsus kasvas 37%-ni ja suurtes raskustes olijate osatähtsus 16%-ni (164 000 inimeseni). Vanemate töötuse tõttu on rasketes majanduslikes oludes ka järjest rohkem lapsi. Leibkondades, kus ükski leibkonnaliige ei tööta, kasvas 2009. aasta IV kvartalis 37 000 last (alla 18-aastased), mis on üle kahe korra rohkem kui aasta tagasi.
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.