2009. aasta oli Eesti tööstusele raske
Tööstusettevõtete toodang vähenes 2009. aastal eelmise aastaga võrreldes 26%, teatab Statistikaamet.
2008. aasta viimastel kuudel alanud toodangu järsk langus jätkus 2009. aastal — jaanuarist septembrini püsis toodangu vähenemine 30% piires, aasta lõpus langus mõnevõrra pidurdus. Oktoobris toodeti 20%, novembris 14% ja detsembris 11% vähem toodangut kui 2008. aasta vastaval kuul. Aasta lõpukuudel polnud olukorra paranemise peamine põhjus siiski tootmise elavnemine, vaid võrdlus madalama võrdlusbaasiga kui eelnevatel kuudel.
Töötleva tööstuse toodang vähenes 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga 28%. Vähenemist põhjustas jätkuvalt ebapiisav nõudlus nii sise- kui ka välisturul. Vaatamata hinnalangusele vähendas siseturu tarbimist kasvav tööpuudus ning töötasu vähenemine. Toodangu eksportimist takistas maailma negatiivsetest majandusarengutest tingitud välisturgude nõudluse vähenemine. Töötleva tööstuse suurema osatähtsusega tööstusharud olid 2009. aastal toiduainete, puidu- ja metalltoodete tootmine. 2009. aasta kokkuvõttes vähenes toodang võrreldes eelmise aastaga kõikides tööstusharudes. Enam kui 40% vähenes toodang võrreldes 2008. aastaga ehitusmaterjali tootmises, mis on otseselt seotud kodumaise ehitusturu madalseisust tuleneva nõudluse vähenemisega, samuti keemiatoodete, masinate ja seadmete ning metallide tootmises. 2009. aasta kokkuvõttes oli kõige väiksem langus (alla 10%) esmatarbekaupade — toidu-, joogi-ja farmaatsiatoodete tootmises ning elektroonikaseadmete tootmises, kus olukord paranes viimaste kuude jooksul märgatavalt.
2009. aasta detsembris vähenes töötleva tööstuse toodang võrreldes eelmise aasta detsembriga 11%.
Elektrienergia tootmine vähenes 2009. aastal 2008. aastaga võrreldes 17%, soojuse tootmine 4%. Elektritoodangu vähenemise põhjustas omatoodangu osaline asendamine elektri impordiga. Detsembris toodeti toodeti 18% vähem elektrit ja 13% rohkem soojust kui 2008. aasta detsembris.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel vähenes tööstustoodang 2009. aasta detsembris võrreldes novembriga 2%.
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trenda,
jaanuar 2000 – detsember 2009 (2005 = 100)
a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.
Tegevusala | 2009. aasta võrreldes 2008. aastaga | Detsember 2009 | ||
---|---|---|---|---|
muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |||
korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc | |||
KOKKU | -26,3 | -2,2 | -8,3 | -10,7 |
Energeetika | -12,9 | 14,8 | -6,2 | -6,2 |
Mäetööstus | -11,0 | -8,3 | -10,0 | -11,5 |
Töötlev tööstus | -27,9 | -2,5 | -8,4 | -11,0 |
toiduainete tootmine | -8,2 | 1,7 | -5,3 | -6,8 |
joogitootmine | -6,0 | -2,1 | 8,3 | 5,2 |
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | -25,9 | -12,7 | 4,7 | 1,8 |
metalltoodete tootmine | -39,0 | -12,0 | -22,0 | -24,7 |
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | -6,9 | 13,1 | 58,8 | 54,3 |
elektriseadmete tootmine | -28,3 | -14,0 | -34,3 | -36,6 |
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | -45,3 | -18,7 | -27,0 | -29,1 |
mööblitootmine | -26,4 | -0,7 | -13,7 | -16,5 |
kummi- ja plasttoodete tootmine | -28,9 | -1,4 | 7,5 | 3,4 |
ehitusmaterjali tootmine | -44,5 | -26,1 | -35,2 | -36,7 |
b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.