Üle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse jätkuvalt Harju maakonnas
Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.
Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%.
Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu. Tartu maakonna osatähtsuse suurenemisele aitas kõige rohkem kaasa Tartu linn, kuigi osatähtsuse muutus oli väga väike. Harju maakonna osatähtsuse vähenemist põhjustas Tallinna osatähtsuse mõningane vähenemine Eesti SKP-s, samal ajal aga suurenes ülejäänud Harju maakonna osatähtsus. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda Eesti SKP-s olid jätkuvalt Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKP-s vastavalt 0,4%, 1,2% ja 1,2%).
SKP elaniku kohta oli 2007. aastal 182 238 krooni. Harju maakonna vastav näitaja oli 279 268 krooni ehk 153,2% Eesti keskmisest. Harju maakonnale järgnesid Tartu ja Pärnu maakond. Kõige väiksem SKP elaniku kohta oli Jõgeva ja Valga maakonnas.
SKP elaniku kohta maakonniti, 2006–2007
2007. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 66,6% tertsiaarsektoris, 30,0% sekundaar- ja 3,4% primaarsektoris.
Harju maakonna lisandväärtusest toodeti 73,5% tertsiaarsektoris ning üksnes 0,9% primaarsektoris. Tartu maakonnas moodustas tertsiaarsektor 68,3% ning primaarsektor 3,1%. Ida-Viru maakonnas toodeti aga ligi pool lisandväärtusest (50,7%) sekundaarsektoris, mis peegeldab mäetööstuse, elektrienergia ja töötleva tööstuse jätkuvalt olulist rolli selle maakonna majandustegevuses. Primaarsektori osatähtsus oli Ida-Viru maakonnas väga tagasihoidlik (1,8%). Kõige suurem oli primaarsektori osatähtsus Põlva ja Jõgeva maakonnas vastavalt 18,9% ja 18,0%.
Eestile on iseloomulik, et nendes maakondades, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on suur (nt Harju, Tartu, Ida-Viru maakond) on primaarsektori osatähtsus väike. Neis maakondades aga, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on väiksem (nt Jõgeva, Hiiu ja Põlva maakond) on primaarsektori osatähtsus suhteliselt suur.
| Maakond | 2006 | 2007 | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Primaar- sektor | Sekundaar- sektor | Tertsiaar- sektor | Primaar- sektor | Sekundaar- sektor | Tertsiaar- sektor | |
| Kogu Eesti | 3,2 | 29,3 | 67,5 | 3,4 | 30,0 | 66,6 |
| Harju | 0,8 | 24,8 | 74,4 | 0,9 | 25,6 | 73,5 |
| Hiiu | 15,2 | 28,4 | 56,4 | 13,6 | 29,3 | 57,0 |
| Ida-Viru | 1,5 | 50,6 | 47,9 | 1,8 | 50,7 | 47,5 |
| Jõgeva | 19,6 | 25,8 | 54,5 | 18,0 | 25,4 | 56,6 |
| Järva | 13,4 | 37,2 | 49,4 | 13,2 | 40,8 | 46,0 |
| Lääne | 6,3 | 34,0 | 59,7 | 7,3 | 34,7 | 57,9 |
| Lääne-Viru | 9,8 | 42,5 | 47,7 | 10,1 | 44,5 | 45,4 |
| Põlva | 17,4 | 28,8 | 53,8 | 18,9 | 30,7 | 50,3 |
| Pärnu | 6,1 | 33,5 | 60,4 | 6,4 | 33,3 | 60,2 |
| Rapla | 12,8 | 34,6 | 52,6 | 11,1 | 37,4 | 51,5 |
| Saare | 6,6 | 30,6 | 62,8 | 6,7 | 33,1 | 60,2 |
| Tartu | 3,0 | 29,6 | 67,4 | 3,1 | 28,6 | 68,3 |
| Valga | 9,4 | 32,6 | 58,0 | 11,4 | 31,9 | 56,7 |
| Viljandi | 12,6 | 35,3 | 52,1 | 13,2 | 35,8 | 50,9 |
| Võru | 9,9 | 33,5 | 56,6 | 9,6 | 32,8 | 57,6 |
Statistikaamet avaldab tänavu esimest korda regionaalse SKP piirkondlikud kasvud. Eesti SKP kasvas 2007. aastal eelmise aastaga võrreldes 7,2%, Põhja-Eesti (Harju maakond) SKP 6,4%. Et Põhja-Eesti osatähtsus on kogu Eesti SKP-s suurim, siis on ka selle piirkonna panus riigi SKP kasvu enamasti kõige suurem. 2007. aastal panustas Põhja-Eesti kogu Eesti SKP kasvu 3,9 protsendipunktiga. Teine kõige suurem panustaja oli Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond), mis andis vabariigi majanduskasvust 1,4 protsendipunkti.
Primaarsektor — põllumajandus, jahindus ja metsamajandus; kalapüük.
Sekundaarsektor — mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.
Tertsiaarsektor — hulgi- ja jaekaubandus, hotellid ja restoranid, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara rentimine ja äritegevus, avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus.