Piirkondlik areng jagab Eesti kolmeks
Eesti piirkondliku arengu üldine pilt ei sõltu oluliselt mõõtmise meetodist, teatab Statistikaamet. Omavalitsusüksuste arengutase jagab Eesti territooriumi mõtteliselt kolmeks.
Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks näitab, et Eesti probleemseim piirkond on Peipsi järve lähedusse jääv ala ning Kagu-Eesti. Eesti kaardil moodustab see mõttelise telje, mis algab Ida-Viru maakonnast Vaivara vallast, jookseb mööda Peipsi kallast ja Läti piiri ning lõpeb Häädemeestes. Edukamatest piirkondadest joonistub selgelt välja Tallinn koos Harju maakonnaga. Nii oli näiteks esimese 25 omavalitsusüksuse seas 18 Harju maakonna valda ja linna. Edukas võtmes saab vaadelda ka Tartu ja Pärnu linna koos neid ümbritsevate valdadega. Nende kahe, probleemse ja eduka piirkonna vahele jääb kolmas ala, mis liigub põiki üle Eesti Narva lahest Liivi laheni.
Analoogilise pildi Eesti piirkondlikust arengust on andnud ka varem avaldatud indeksid. Näiteks Statistikaameti omavalitsusüksuste elujõulisuse indeks ning OÜ Geomedia kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks. Erinevate indeksite korral on üksikute omavalitsuste positsioon erinev, ent Eesti piirkondliku arengu seis jääb suhteliselt sarnaseks.
Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks koosneb neljast komponendist — rahvaarvu muutus, ülalpeetavate määr, füüsilise isiku tulumaks elaniku kohta ja registreeritud töötute osatähtsus.
Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks, 2008
Põhjalikum analüüs ilmus täna, 26. novembril kogumikus „Linnad ja vallad arvudes. 2009. Cities and Rural Municipalities in Figures“ (/uudised/31363).