Eesti keelt oskavad immigrandid tööturul edukamad

Hoolimata tööturul viimasel ajal toimunud muutustest, mis on väljendunud eelkõige töötuse kasvus, ei ole muutunud suured erinevused eesti keelt oskavate ja mitteoskavate immigrantide ametialases jaotuses.

Võrreldes eestlastest põliselanikke ja eesti keelt kõnelevaid immigrante, on nende ametistruktuuris küll erinevusi, kuid need ei võimalda rääkida selgest ametialasest jagunemisest. Jagunemine on aga ilmne, kui võrrelda eesti keelt oskavaid ja mitteoskavaid immigrante. Üle poole eesti keele oskuseta immigrantidest töötas oskustöölise või operaatorina, üsna suur oli ka lihttööliste osatähtsus (13%). Juhtide, eri taseme spetsialistide ja ametnike osatähtsus oli nende hulgas 21%.

Eestlastest põliselanike ja eesti keelt oskavate immigrantide hulgas oli kõige rohkem tippspetsialiste, keskastme spetsialiste ja ametnikke. Eesti keele oskusega immigrantide seas oli neid üle poole hõivatutest (54%), mida oli isegi enam kui eestlastest põliselanike seas, kus selle ametiala esindajate osatähtsus oli 37%. Juhtide, kõrgemate ametnike või seadusandjatena töötavaid hõivatuid oli kõige rohkem eestlastest põliselanike seas — 17%. Eesti keele oskusega immigrantide hulgas oli neid 11%. Nii eestlastest põliselanike kui ka eesti keele oskusega immigrantide ametialast jaotust iseloomustas ka lihttööliste üsna väike osatähtsus (vähem kui 5%).

Immigrantrahvastiku uuringu korraldas Statistikaamet 2008. aastal esmakordselt. Immigrantrahvastikuna defineeriti inimesed, kelle vanemad olid sündinud välismaal ning need, kelle puhul oli teada vaid ühe vanema sünnikoht, mis ei olnud Eestis. Eesti alaliste elanike seas oli immigrantrahvastiku osatähtsus 2008. aastal 24%. Eestlastest põliselanike puhul on tegemist eesti rahvusest elanikega, kelle mõlemad või üks vanem on sündinud Eestis.

25–49-aastaste eestlastest põliselanike ning immigrantrahvastiku tööalane staatus päritolu ja eesti keele oskuse järgi, 2008

Põhjalikum analüüs ilmus täna, 28. septembril kogumikus „Immigrantrahvastik Eestis. 2009. Immigrant Population in Estonia“ /uudised/31389
Analüütiline kogumik esitab ülevaate immigrantrahvastikust Eestis ja võrdleb seda põlisrahvastikuga. Kõige enam keskendutakse immigrantide olukorrale tööturul — analüüsitakse immigrantrahvastiku tööhõivet, sissetulekuid ja palka ning vaadeldakse ametistruktuuri ja selle seost haridustasemega. Olulisel kohal on töömuutuste ja tööotsingute spetsiifika kirjeldamine ning näitajad, mis iseloomustavad integratsiooniprotsessi selle kaudu, kuidas inimese on suhestatud riigi, ühiskonna ja rahvusega. Analüüsitakse ka sisserännanute sidet vanemate päritoluriigiga ja eelnevat töökogemust vanemate päritoluriigis.