Kahel kolmandikul Eesti leibkondadest on kodus Interneti-ühendus
2009. aasta I kvartalis oli 63%-l leibkondadest kodus Interneti-ühendus, võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see näitaja viis protsendipunkti kasvanud, teatab Statistikaamet. 10 ja enama hõivatuga ettevõtetes oli Interneti-ühendus sarnaselt viimasele kolmele aastale peagu kõigil.
Levinuim oli Interneti-ühendus lastega leibkondades, milles oli kaks või enam täiskasvanut. Maa-asulates oli enim levinud püsiühendus telefonikaabli kaudu (DSL-püsiühendus) ja linnalistes asulates püsiühendus kaabeltelevisiooni kaudu.
Arvutit ja Internetti kasutas ligi kolmveerand 16–74-aastastest ja peamiselt kodus. Levinuimad Interneti kasutamise eesmärgid olid ajalehtede ja ajakirjade lugemine, Interneti-panga teenuste kasutamine ning elektronposti kasutamine.
10 ja enama hõivatuga ettevõtete hulgas kasutasid arvutit ja Internetti peagu kõik. Üksikud ettevõtted, kes ilma arvutita läbi saavad, kasutavad asjaajamiseks ja aruandluseks raamatupidamisfirmade teenuseid või teeb seda nende emafirma. Levinuim Interneti-ühenduse liik ettevõtete hulgas oli DSL-püsiühendus.
ID kaarti kasutavad pooled 10 ja enama hõivatuga ettevõtetest. Peamiselt kasutatakse seda kasutaja tuvastamiseks infosüsteemides ja digitaalallkirja andmiseks. Levinuim oli ID kaardi kasutamine tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, finants- ja kindlustustegevuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ettevõtete hulgas.
Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike hulgas ja leibkondades uurib Statistikaamet tööjõu-uuringu lisana alates 2005. aastast. Uuring korraldatakse II kvartalis I kvartali kohta. 2009. aastal osales uuringus 4000 inimest. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.
Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib Statistikaamet 2001. aastast. 2009. aastal osales uuringus 3500 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.
Infotehnoloogia kasutamist leibkonnas, 16–74-aastaste elanike hulgas ja ettevõtetes uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.