II kvartalis oli majandus jätkuvalt languses
Täpsustatud andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 16,1%, teatab Statistikaamet. SKP langes kuuendat kvartalit järjest.
Võrreldes I kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP II kvartalis 3,4%. SKP vähenemine eelmise kvartali suhtes aeglustus. Tänavu I kvartalis vähenes SKP 6% ja möödunud aasta IV kvartalis 4,5% eelmise kvartaliga võrreldes.
SKP jooksevhindades oli II kvartalis 53,9 miljardit krooni.
SKP reaalkasv, I kvartal 2005 – II kvartal 2009
SKP vähenemist võrreldes eelmise aasta II kvartaliga mõjutas jätkuvalt langenud sisemajanduse ja välisnõudlus. Sisemajanduse nõudlus vähenes 30%, mõjutatuna kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste, kapitali kogumahutuse põhivarasse ning varude kiirest vähenemisest. Sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKP-s langes 92%-ni, mis on madalaim näitaja alates 1995. aastast.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid 21%. Vähenemine toimus kõikides kulutuste alamjagudes, kuid enim mõjutas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi kulutuste vähenemine vabale ajale ja kultuurile, transpordile ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenused, isikuhooldus jms). Kapitali kogumahutus põhivarasse (investeeringud miinus müük) vähenes 39% mõjutatuna kõige enam kapitaliinvesteeringute vähenemistest ettevõtete ja kodumajapidamiste sektoris. Põhivaraliigiti vähenes kapitali kogumahutus enim transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Ettevõtete varud vähenesid II kvartalis järsult.
Nõrga sisemajanduse nõudluse tõttu vähenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes oluliselt kaupade ja teenuste import (hinnamõjusid arvestades 31%). Kaupade import vähenes 32% ja teenuste import 26%. Enim mõjutas kaupade importi masinate ja seadmete, mootorsõidukite, kemikaalide ja keemiatoodete ning metallitoodangu impordi vähenemine. Samas kasvas puhastatud naftatoodete import. Pärsitud välisnõudluse tõttu vähenes II kvartalis kiiresti ka kaupade ja teenuste eksport. Samas hinnamõjusid arvestades ekspordi langus mõnevõrra aeglustus (I kvartalis langes eksport eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 17%, II kvartalis 11%). Kaupade eksport vähenes 13% ja teenuste eksport 7%. Enim mõjutas kaupade eksporti elektrimasinate ja -aparaatide, puidu ja puittoodete ning metallitoodangu ekspordi vähenemine. Samas kasvas oluliselt puhastatud nafta- ja põlevkivitoodete eksport. Teenuste eksporti mõjutas enim maanteetranspordi kaubaveoteenuste, reisi-, ehitus- ning muude äriteenuste vähenemine. Samas kasvas raudteetranspordi- ning sideteenuste eksport. Netoekspordi suhe SKP-sse oli 8,2%, mis on seni kõrgeim näitaja alates 1995. aastast. See näitaja on viimase kahe aasta jooksul pidevalt paranenud.
Sisemajanduse nõudluse, kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi reaalkasv,
I kvartal 2005 – II kvartal 2009
Lisandväärtus vähenes kõikidel tegevusaladel, v.a. avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal. SKP vähenemist mõjutas kõige enam töötleva tööstuse, ehituse ning hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse järsk vähenemine. Töötlevas tööstuses vähenes lisandväärtus 31%. Kõige enam vähenes lisandväärtus transpordivahendite, kemikaalide ja keemiatoodete ning ehitusmaterjalide tootmisel. Töötlevas tööstuses vähenes lisandväärtus seoses jätkuvalt väikese siseturu nõudluse ja sellest tuleneva tellimuste vähenemisega, samuti töötleva tööstuse toodangu ekspordi vähenemisega nõrga välisnõudluse tõttu. Ehituse lisandväärtuse kiiret vähenemist (31%) põhjustas eelkõige elamuehitusmahtude vähenemine kohalikul turul ning rajatiste ehitamise vähenemine. Hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala langust (21%) mõjutas enim hulgikaubanduses loodud lisandväärtuse vähenemine.
Statistikaamet revideeris aastate 2005–2008 rahvamajanduse arvestust pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti korrigeeris 2004. aasta ekspordi ja impordi arvestusi vastavalt maksebilansile, täpsustas tegeliku ja kaudse rendi arvestusi kogu aegrea ulatuses ning klassifitseeris alates 2002. aastast ümber osa üksusi ettevõtete ja valitsemissektori vahel. Korrigeeriti ka 2009. aasta I kvartali SKP-d.
Revisjonide tulemusel suurenes aastate 1995–2008 aastane SKP jooksevhindades 0,2–2,3% ning SKP kvartalite kasv aheldamise meetodil muutus samal perioodil -0,7 kuni +2,1 protsendipunkti.
2009. aastal tehtud revisjonide ja nende mõju kohta loe täpsemalt Statistika > Valdkonnad > Majandus > Rahvamajanduse arvepidamine > Sisemajanduse koguprodukti (SKP) revisjonid 2009. aastal /uudised/dokumendid/37445
Lisainfot SKP revisjonide tegemise sageduse ja põhimõtete kohta loe Statistika > Valdkonnad > Majandus > Rahvamajanduse arvepidamine > Ülevaade sisemajanduse koguprodukti (SKP) revideerimispõhimõtetest /uudised/dokumendid/37444