Meeste töötus rekordiliselt suur
Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni, teatab Statistikaamet. Aasta varem oli töötuse määr 4%. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 64 000 võrra.
Eelmise aasta teisel poolel alanud töötuse kiire kasv selle aasta esimesel poolel jätkus. Töötute arv kasvas II kvartalis siiski vähem kui I kvartalis. Kui I kvartalis oli töötuse määr 11,4% ja töötute arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 26 000 võrra, siis II kvartalis tuli töötuid juurde poole vähem (13 000).
II kvartalis kasvas töötute arv 92 000-ni, kellest ligi kaks kolmandikku olid mehed. Ka varasematel aastatel on töötuid mehi olnud rohkem kui töötuid naisi, kuid tänavu on meeste töötus eriti kiiresti kasvanud. II kvartalis oli meeste töötuse määr 16,9%, mis ületab seni suurima tööpuudusega 2000. aasta taseme. Naiste töötuse määr oli II kvartalis 10%.
Töötud soo järgi, I kvartal 2000 – II kvartal 2009
Töötuse kiire kasvu perioodil on järjest kasvanud töötute registreerumise aktiivsus. Töötukassa andmetel oli registreeritud töötuid tänavu II kvartalis 64 000, mis moodustab 70% Statistikaameti tööjõu-uuringul põhinevast töötute koguarvust. Töötutest meestest võttis end Töötukassas arvele 62%, töötutest naistest koguni 83%.
Tööga hõivatuid oli II kvartalis 593 000, mis on 9,7% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes hõivatute arv 3,2%. Kõige rohkem on hõive vähenenud ehituses, kus aastaga on töö kaotanud iga kolmas töötaja. Tänavu II kvartalis töötas ehituses 55 000 inimest, aasta tagasi 85 000. Töötlevas tööstuses hõivatute arv eelmise kvartaliga võrreldes veidi kasvas, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli sealgi üle 30 000 hõivatu vähem.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas II kvartalis töötus põhiliselt tööhõive, kuid veidi ka mitteaktiivsuse vähenemise tõttu. 15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused jt) oli 354 000, mis on 5 000 vähem kui aasta tagasi. Kõige rohkem vähenes õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest õppimisealiste noorte arv vähenes.
Lisaks töö kaotanute arvu kasvule suurenes II kvartalis jätkuvalt tellimuste või töö vähesuse tõttu pealesunnitud osaajaga töötajate (nn vaeghõivatute) arv. Aastaga kasvas vaeghõivatute arv 3 000-st 15 000-ni.
Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Töötuse määr on töötute osatähtsus hõivatute ja töötute summas.