Suhtelises vaesuses elab viiendik eestimaalastest

Suhtelises vaesuses elas 2007. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 4340 krooni. Suhtelise vaesuse piir tõusis 2006. aastaga võrreldes 860 krooni. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus võrreldes eelnenud aastatega oluliselt ei tõusnud, kuid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus vähenes 0,5 protsendipunkti. Vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulek erines viis korda. Euroopas oli Eestist ebavõrdsem sissetulekujaotus Lätis, Leedus, Poolas, Suurbritannias, Portugalis ja Kreekas ning Eestiga sarnane ebavõrdsuse tase Itaalias, Hispaanias ja Saksamaal.

Sissetulekud suurenesid 2007. aastal kogu elanikkonnal. Enim suurenes sissetulek väiksema ja keskmise sissetulekuga elanikkonna kvintiilides — esimeses, teises ja kolmandas — ligi veerandi võrra. Viiendas kvintiilis, kuhu kuulub rikkaim elanikkond, suurenes sissetulek 13%. Sissetulekute jaotus ühiskonnas püsis aga sarnane eelnenud aastatele ehk sõltumata hõiveseisundist, vanusest ja soost, ei toimunud märkimisväärset liikumist ühest kvintiilist teise. Eestis on rikkaimateks leibkondadeks lasteta leibkonnad, kus kõik tööealised liikmed töötavad (sellistes leibkondades on suhtelist vaesust 4%) ja vaeseimateks lastega leibkonnad, kus keegi ei käi tööl. Viimases suurenes vaesus aastaga veel kolm protsendipunkti ja tõusis 87%-ni.

Sissetulekuerinevuste vähenemise tõttu vähenes ebavõrdsus veidi eestlaste ja mitte-eestlaste ning linlaste ja maainimeste vahel. Eesti kodanikest eestlaste sissetulek kasvas keskmiselt 17%, muu riigi kodanike ja kodakondsuseta mitte-eestlaste sissetulek ligi neljandiku. Sarnaselt kasvas linlaste sissetulek 17% ja maainimestel ligi neljandiku.

Põhja-Eestis oli rikkamate inimeste kontsentratsioon elanike seas kõrgeim — 55% elanikest kuulusid neljandasse või viiendasse kvintiili. Kirde-Eestis (Ida-Virumaal) oli enamik inimesi vaesed — ligi 60% elanikest kuulus esimesse või teise sissetulekukvintiili. Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eestis oli võrdlemisi ühtlane sissetulekujaotus. Linnades oli vaeste ja rikaste proportsioon võrdsem, maal olid vaesemad inimesed enamuses. Elukoha järgi elanikkonna sisstulekutes 2006. aastaga võrreldes suuri muutusi ei toimunud.

Elanikkond sissetulekukvintiili ja elukoha järgi, 2007

Põhja-Eesti — Harju maakond, sh Tallinn;
Kesk-Eesti — Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond;
Kirde-Eesti — Ida-Viru maakond;
Lääne-Eesti — Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond;
Lõuna-Eesti — Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond.

Kuigi suhteline vaesus vaatamata majanduskasvule ei vähenenud, tõusis 2008. aastal elanike subjektiivne hinnang oma tervisele, elamistingimustele ning arstiabi kättesaadavusele. Positiivsete hinnangute osatähtsuse paariprotsendine tõus ei sõltunud elanike sissetulekurühmast, elukohast ega hõivestaatusest.

Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2008. aastal osales uuringus üle 4700 leibkonna. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsitakse 2008. aastal 2007. aasta sissetulekut. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all.

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.