Ränne kahandab Eesti senist rahvaarvu 16 000 inimese võrra
Kui Statistikaameti seni avaldatud 1. jaanuari 2008 rahvaarvu puhul arvestada ka rännet, kahandab see rahvastikku 16 000 inimese võrra. Tegemist pole ühe aasta jooksul toimunud väljarändega, vaid kaheksa aasta jooksul toimunud rahvastikuprotsessiga, mil väljaränne on olnud suurem kui sisseränne.
Statistikaameti avaldatav rahvaarv põhineb 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel, mida täiendatakse igal aastal registreeritud sündide ja surmade andmetega. Statistikaamet pole sise- ja välisrännet rahvaarvu arvutamisel rahvaloendusjärgsetel aastatel arvestanud, sest 2000. aasta rahvaloendus näitas, et rände registreerimine on ebatäielik. See oli tingitud eelkõige sellest, et elukoha registreerimine oli 1990. aastate algusest kuni 2005. aastani vabatahtlik. Alates 2006. aastast on rändeandmete kvaliteet paranenud. Sellest johtuvalt avaldab Statistikaamet ka aastate 2000–2008 rändega rahvaarvu 1. jaanuari seisuga. Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire.
1. jaanuaril 2008 oli rännet mittearvestatav rahvaarv 1,341 miljonit ning rändega rahvaarv 1,325 miljonit. Välis- ja siserände tulemusel on rahvaarv mitmes maakonnas, linnas ja vallas oluliselt erinev seni avaldatud rahvaarvust. Kõige suuremad muutused on toimunud suuremate linnade (Tallinn, Tartu, Jõhvi, Narva, Pärnu) ümbruses, kuhu on inimesed rännanud peamiselt maakonna äärealadelt ning linnast endast. Suurim kahe rahvaarvu erinevus oli 2008. aasta 1. jaanuari seisuga Viimsi vallas, kus elab hinnanguliselt seni avaldatud rändeta rahvaarvust ligikaudu kaks korda enam inimesi.
Rändeta ja rändega rahvaarvu erinevus kohalikes omavalitsustes, 1. jaanuar 2008
Rändeta ja rändega rahvaarvu erinevus maakonniti, 1. jaanuar 2008*
| Maakond | Rändeta rahvaarv | Rändega rahvaarv | Erinevus |
| Kogu Eesti | 1 340 935 | 1 325 408 | -15 527 |
| Harju maakond | 523 277 | 542 976 | 19 699 |
| Hiiu maakond | 10 118 | 9 564 | -554 |
| Ida-Viru maakond | 170 719 | 162 395 | -8 324 |
| Jõgeva maakond | 36 922 | 34 533 | -2 389 |
| Järva maakond | 36 208 | 33 545 | -2 663 |
| Lääne maakond | 27 552 | 25 739 | -1 813 |
| Lääne-Viru maakond | 67 375 | 63 867 | -3 508 |
| Põlva maakond | 31 175 | 29 961 | -1 214 |
| Pärnu maakond | 88 563 | 87 508 | -1 055 |
| Rapla maakond | 36 684 | 36 225 | -459 |
| Saare maakond | 34 845 | 33 479 | -1 366 |
| Tartu maakond | 149 283 | 144 458 | -4 825 |
| Valga maakond | 34 265 | 32 628 | -1 637 |
| Viljandi maakond | 55 877 | 52 201 | -3 676 |
| Võru maakond | 38 072 | 36 329 | -1 743 |
* Miinus erinevuse ees näitab, et ränne kahandab seni avaldatud rahvaarvu.
Nii rändega kui ka rändeta rahvaarvu avaldamist jätkab Statistikaamet kuni uue loenduseni, pärast 2011. aasta rahvaloendust minnakse üle ühele rahvaarvule. Vajadusest tagada järjepidevad aegread, kasutab Statistikaamet kuni 2011. aasta loenduseni näitajate arvutamisel senisel metoodikal põhinevat rahvaarvu, kus rännet ei ole arvestatud.
Riigi tasandil on ääretult oluline, et teataks informatsiooni elanikkonna ja ühiskonnas toimuvate oluliste protsesside kohta. Selleks, et vahepealseid rahvastikuarvestuses tekkinud vigu parandada ja jätkata edasi ühelaadse informatsiooniga on vajalik rahvaloendus.
2011. aasta rahvaloenduse oluline eesmärk on kaardistada tegelik olukord nii rahvastiku koosseisu, sotsiaal-majandusliku olukorra kui ka elanikkonna territoriaalse paiknemise osas. Rahvaloendus saab ka verstapostiks, millele põhinevad edasised tööd selleks, et Eestis saaks 01.01.2012 edasi minna juba ühe rahvaarvuga.