Õpilaste koguarv väheneb

Üldhariduse õpilaste arvu vähenemine on seotud sündide arvu vähenemisega, mis algas 80ndate lõpus ja kestis 90ndate lõpuni. 90ndate lõpus omandas üldharidust veel üle 220 000 õpilase, seega on kümnekonna aasta jooksul õpilaste arv vähenenud ligi kolmandiku. Käesoleval õppeaastal omandas üldharidust päevases õppes 147 519 ning õhtu- ja kaugõppes 6962 õpilast. 2008. aasta sügisel alustas kooliteed 12 426 last, see on veidi üle kolmandiku vähem kui kümme aastat tagasi.

Kutseharidusse võeti käesoleval õppeaastal vastu 12 402 õpilast, neist 59% põhiharidusjärgsesse õppesse. Võrreldes aasta varasema vastuvõtuga kasvas õppima asunud õpilaste arv 1088 võrra. Põhiharidusjärgset kutsekeskharidust hakkas omandama rohkem noormehi (2008. aastal oli vastuvõetutest 65% mehi), samal ajal kui keskharidusjärgse kutsehariduse omandamist alustasid rohkem neiud (2008. aastal oli vastuvõetutest 63% naisi). Põhjuseks on asjaolu, et tütarlapsi on üldkeskhariduses rohkem.

Kõrgharidusse vastuvõetute arv vähenes eelneva õppeaastaga võrreldes 190 võrra, üliõpilaste arv suurenes 231 võrra ja lõpetajate arv vähenes 1267 võrra. Käesoleval õppeaastal omandab riigieelarvelistel õppekohtadel kõrgharidust 46% ja riigieelarvevälistel õppekohtadel 54% kogu üliõpilaskonnast. 62% üliõpilastest on naised. Naisüliõpilaste osatähtsus on suurim magistriõppes (68%) ja väikseim integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes (56%). Sooline disproportsioon on suhteliselt väike ka doktoriõppes, kus õppis 131 naisüliõpilast 100 meesüliõpilase kohta.

Vastuvõetud, õppivad ja lõpetanud (üli)õpilased haridusastmeti*

*Aastaarv näitab lõpetanute korral õppeaasta lõpuaastat, ülejäänud juhtudel õppeaasta algusaastat.

Andmed põhinevad Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava Eesti Hariduse Infosüsteemi andmebaasidel.