Eesti keele oskus mõjutab positiivselt siinse immigrantrahvastiku lõimumist
Eesti keele oskusega immigrantide hinnangud ühiskondlikule kuuluvusele ja Eesti kui kodumaa tunnetusele erinesid oluliselt keeleoskuseta immigrantide omast, teatab Statistikaamet.
Immigrantrahvastiku uuringu korraldas Statistikaamet 2008. aastal esmakordselt. Immigrantrahvastikuna defineeriti inimesed, kelle vanemad olid sündinud välismaal ning need, kelle puhul oli teada vaid ühe vanema sünnikoht, mis ei olnud Eestis. Eesti alaliste elanike seas oli immigrantrahvastiku osatähtsus 2008. aastal 24%.
Lõimumise oluline eeldus on Eesti pidamine kodumaaks ja enda tunnetamine ühiskonna liikmena. Suurem osa 2008. aastal Eestis elavast immigrantrahvastikust pidas Eestit kodumaaks ning ennast siinse ühiskonna osaks. Eesti ühiskonna osana ei näinud end 14% immigrantrahvastikust, Eestit ei pidanud kodumaaks 22%. Samas mõjutas antud hinnanguid see, kas osati eesti keelt või mitte.
Eesti keele oskusega immigrantrahvastikust ei pidanud Eestit kodumaaks 17%, eesti keele oskuseta 29%. Eesti keele oskusega immigrantidest oli alla kümne protsendi neid, kes ei pidanud end Eesti ühiskonda kuuluvaks, eesti keele oskuseta veidi enam kui viiendik. Ligi pool eesti keele oskusega immigrantidest nõustus täielikult väitega, et nad on osa Eesti ühiskonnast, eesti keele oskuseta immigrantidest nõustus väitega täielikult alla kolmandiku.
Immigrantrahvastiku sidusus Eesti ühiskonnaga eesti keele oskuse järgi, 2008
