Mõtteid rahvaloenduse küsitluse läbiviimisest

Seekordne küsitlus oli kohustuslik vaid juhuvalimisse kuuluvate aadresside elanikele ning valim koostatud viisil, et see kataks kõiki kohalikke omavalitsusi ja tulemusi oleks võimalik avaldada nii kogu Eesti, maakondlikul kui iga omavalitsuse tasandil. Samas kõik need, kes valimisse ei kuulunud, said (lisaks registripõhisele andmete kogumisele) vastata rahvaloenduse küsimustikule vabatahtlikult. Küsimusi oli võrreldes varasemaga kordades vähem.

Metoodika erines varasemast oluliselt

Kui eelmisel rahvaloendusel oli inimestel vaja täita kaks ankeeti, üks eluruumi ja teine leibkonna kohta, siis seekordne küsimustik sisaldas umbes kümmet küsimust vaid nendel teemadel, mille kohta registrites andmeid ei leidu ja mis põhinevad inimese enesehinnangul (keelte ja murrete oskus, emakeel ja rahvus, usuline kuuluvus, hinnang tervislikule seisundile ja ränne). Kokku võttis vastamine aega umbes 5-10 minutit inimese kohta (eelmisel korral võttis vastamine ca 1 tund) ning iga inimene sai vastata vaid enda ja oma laste eest. Pealtnäha ju väga lihtne, kuid kergeks väljakutseks osutus küsitluse jagamine vabatahtlikuks ja kohustuslikuks ning sellega kaasnev selgitustöö, et sel korral toimub rahvaloendus hoopis teisiti.

Rahvaloenduse esimeses etapis said vastata kõik Eesti inimesed veebis, veebruarikuus toimunud teises etapis jätkus küsitlus aga vaid juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel, kust veebis vastamise perioodil vastuseid kas osaliselt või täielikult ei laekunud. Kokku tegutses üle Eesti ligi 190 küsitlejat ning kuigi küsitluse ettevalmistusfaasis oli plaanis ka kodukülastuste tegemine, jäi see koroonaviiruse suure leviku tõttu ära. Küsitlejad pidid esmakordselt kogu töö ära tegema telefoni teel või kui ühendust ei saadud, siis sõitma kohale, et toimetada elanikeni paberil teatis või näha, kas tegu on tühja eluruumiga.

Suureks abiks oli prooviloendus

Saan tõdeda, et rahvaloenduse küsitlus on vaatamata erinevatele ettenähtavatele ja -nägematute (nt eriti lumerohke talv)  takistuste ilmnemisele siiski edukalt lõpule viidud. Nüüd algab andmete töötlus, analüüs ning küsitluse tulemusi hakkame järk-järgult avaldama alates juunist. Takistustest ülesaamisel oli kindlasti abiks, et nii 2020. aasta lõpus kui eelmise aasta alguses korraldasime prooviloenduse, mis viidi läbi samal ajaperioodil nagu pärisloendus ning ka siis ei olnud võimalik koroonaolukorra tõttu teha kodukülastusi.

See kogemus võimaldas läbi mõelda ning olla valmis sarnaseks olukorraks ka pärisloendusel. Näiteks mõtlesime juba eelnevalt läbi, kuidas oleks inimestel võimalik telefoni teel veenduda, et tegu on päriselt rahvaloenduse küsitlejaga. Kogu küsitlusperioodi jooksul olime valmis paindlikult reageerima ja seda just tänu eelnevale ettevalmistusele.

Kuigi kümne aastaga on ka riigiga suhtlus aina enam muutunud kontaktivabaks, oli üllatav inimeste üsna suur vastumeelsus küsitlejatega telefoni teel suhelda. Põhjuseid on siin erinevaid, kuid see on kindlasti asi, millega tuleb ka tulevikus arvestada. Seega mõttekoht on, kas hakata tulevikus osaliselt küsitlust tegema hoopis näiteks videokõnena või leida veel teisi alternatiive.

Kommunikatsioon on üha olulisem

Paras väljakutse oli selgitada inimestele seekordse loenduse metoodikat. Rahva- ja eluruumide loendus on pika ajalooga ning paljudel inimestel oli jätkuvalt ootus, et küsitleja tuleb neile koju intervjuud tegema. Jutt registritest kõlab abstraktse ja võõrana ning vajab veel harjumist. Lisaks on paljudele tänapäeval võõras, et mõni küsitlus on kohustuslik ning ebaselge on ka see, mis nende andmetega tehakse. Siinkohal kutsuks kindlasti üles erinevaid osapooli, kes rahvaloenduse andmeid kasutavad, inimestele rohkem selgitama, miks rahva- ja eluruumide loendus on oluline ning mis nende andmetega tehakse.

Püüdsime seekord ka ise võimalikult palju ette läbi mõelda ja kaardistada. Nii näiteks suhtlesime ise eelnevalt Eesti Keele Instituudiga, et kes ja mille jaoks kasutab erinevate murrete oskuse infot. Mida otsesemat seost inimene enda panuse ja tulemuse vahel näeb, seda suurem on tõenäoliselt tema motivatsioon ka oma panus anda. Jätkuvalt jääb suureks väljakutseks Eesti muukeelse elanikkonnani jõudmine ka sellise üleriigilise ettevõtmisega nagu rahvaloendus.