Möödunud aasta viis majutusasutustest turistid ja murdis trende
Möödunud aasta erakordsus väljendus eriti ilmekalt just turismi valdkonnas. Majutusettevõtete 2020. aasta andmed annavad aimu, millistest maakondadest kadus kõige enam turiste, millistes kodumaa paikades eelistasid puhata eestimaalased ja kust pärinesid vähesed külastajad välisriikidest.
Tinglikult võib 2020. aasta jagada kaheks: jaanuar ja veebruar, kui kõik oli veel hästi ning ülejäänud kuud, kus viirus ja sellest tingitud piirangud paiskasid segamini kõik seni teadaoleva. Statistikaameti andmetel ööbis eelmisel aastal Eestis ligi 2 miljonit turisti, kes veetsid siin ühtekokku 3,7 miljonit ööd, mida on 48% vähem kui 2019. aastal. Kui keskmiselt ööbib aasta esimese kahe kuuga Eestis umbes 10% turistidest, siis mullu oli see näitaja 23%.
Välisturiste peatus majutusettevõtetes 676 000 ehk 70% vähem kui aasta varem. Enim välisturiste saabus naaberriikidest – Soomest 282 000, Lätist 97 000 ja Venemaalt 75 000. Kõige vähem kahanes Lätist ja Leedust siia reisinud turistide arv, vastavalt 47% ning 49%. Peamistest lähteriikidest jäi enim tulemata rootslasi, neid saabus 86% vähem. Samuti küündis kõigi kaugemate riikide turistide arvu vähenemine 90% piirimaile.
Reisi pikkust kriisiaeg ei muutnud
Võrdlemisi üllatuslikult jäi samaks majutusasutustes keskmiselt ööbitud ööde arv – 1,86. Ehkki näitaja püsis muutumatuna, võib näha väikeseid erinevusi, kui eraldada sise- ja välisturistid ning erinevad kuud. Nii oli näiteks aprillis välisturistide keskmiselt ööbitud ööde arv üle seitsme.
Kaugemate riikide turistid ööbivad Eestis reeglina kauem ja nende siia tulemata jätmine tõmbas küll näitajat madalamale, kuid sellevõrra ööbisid siin kauem lähiriikide turistid. Seda tõenäoliselt nii karantiininõuete kui ka reisipiirangute tõttu – lihtsam oli reisida ühes kindlas riigis.
Välisturistide kadumine mõjutas enim Harjumaad
Aasta kahel esimesel kuul olid 10 maakonnas majutusstatistika numbrid kasvamas ning turiste oli aasta varasemaga võrreldes 6% enam. Edasi võis aga peamiselt näha vaid halbu uudiseid. Viimaste aastate trend, kus Harjumaa ehk sisuliselt Tallinna osatähtsus majutusstatistikas vähenes muu Eesti arvelt, sai 2020. aastal sisse uue hoo. Kui veel 2019. aastal möödus 52% ööbimistest Harjumaal (sh 47% Tallinnas), siis mullu langes Harjumaa osatähtsus 37% peale. Lõviosas mõjutasid seda kukkumist tulemata jäänud välisturistid, kes tavapäraselt moodustavad enam kui 80% pealinna turistidest.
Ehkki muutused absoluutarvudes olid väga suured ja turistide arv vähenes pea kõikjal, jäi muutumatuks juba aastast 2011 püsiv maakondliku turismi esiviisik. Enim külastati Harjumaad, millele järgnesid Pärnumaa, Tartumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa. Esiviisik jäi küll samaks, tõusis aga Pärnumaa osakaal varasema 10% juurest 16% juurde. Teiste suuremate maakondade osakaal kasvas 1–2% võrra.
Siseturismi ülekaalust sai uus normaalsus
Esmakordselt sel sajandil ületas siseriiklike turistide osakaal välisturistide osakaalu. Varasema rusikareegli, et siseturistid moodustavad umbes kolmandiku kõigist turistidest, võis 2020. aastal vahetada trendi vastu, et kolmandik on välisturistid.
Siseturistide osakaal kasvas kõigis maakondades, alla 50% jäi see näitaja vaid Harjumaal. Suvel alguse saanud siseturismi buum rauges paraku sügise viimastel kuudel koroonaviiruse teise laine ägenedes ning koos kevadise vähenemisega jäid ka siseturistide arvud 2019. aastale alla. Tunamullusest enam oli siseturiste vaid Hiiumaal (23%) ja marginaalselt Pärnumaal (0,4%). Välisturiste kaotasid kõik maakonnad vähemalt 50%, enamasti rohkemgi.
Hiiumaa hoidis lippu kõrgel
Turistide hulk majutusasutustes on aasta-aastalt tempokalt kasvanud. Üks võimalus muutuste hindamiseks on vaadata minevikku ja uurida, mis aastasse möödunud aasta kehvad turisminumbrid langesid.
Eestis tervikuna kukkus turistide arv Euroopa Liiduga liitumise aega ehk aastasse 2004, kui turiste (sh siseriiklikke) ööbis pea kaks korda vähem kui rekordilisel 2019. aastal. Ainsana oli läbi aegade edukaim turismiaasta Hiiumaal, kuid teised maakonnad kukkusid tagasi keskmiselt aastasse 2011 ning Harjumaa suisa aastasse 2000.
Hiiumaa hea aasta on jätk pikemale trendile, kus siseturistide arv on aasta-aastalt kasvanud. Stabiilselt kõrge siseriiklike turistide osakaal aitas ära hoida halvima ning oma panuse võis anda ka Hiiumaa teatav eksootilisus kui looduskaunis ja väikseima rahvaarvuga maakond. Samuti jääb Hiiumaa turismi üldarvudes maakondade edetabeli tagumisse otsa, mistõttu on muutused kergemini tulema.
Koroonatingimustes on ilmselge, et väiksemate kahjudega õnnestus aasta läbida maakondadel, kus siseriiklik turism on ajalooliselt tähtsamal kohal olnud. Ruumi järgmistel aastatel taastuda ja edasi areneda on aga kõigil maakondadel ning loodame, et see võimalus ka antakse.
Vaata ka turismi, majutuse ja toitlustuse valdkonnalehte ja turisminduse juhtimislauda.