Milliseid nutividinaid Eesti inimesed oma kodudes kasutavad?

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et Eesti inimeste seas on kõige levinum seade nutiteler, mida kasutab 57% interneti kasutajatest. „Populaarsuselt teisel kohal on nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid ja GPS-seadmed, mida kasutab üle poolte (53%) vastanutest. Levinud on ka internetiga ühendatud muusikakeskused ja nutikõlarid (28%),” ütles analüütik. 

Nutikülmik ja robottolmuimeja 

Internetiga ühendatud kodumasinaid ning häälkäsklustega juhitavad abilised nagu näiteks Alexa või Siri koguvad samuti populaarsust. Nii on nende kasutamine viimase nelja aasta jooksul tõusnud lausa 35% võrra.  

„Näiteks robotniidukit, robottolmuimejat või nutikülmikut kasutab 22% uuringus osalenud internetikasutajatest,” selgitas analüütik ja lisas, et palju on kodudes ka internetiga ühendatud valgusteid, pistikühendusi või elektriarvesteid, mida kasutab 18% vastanutest. 

Levinud on ka interneti kaudu juhitavad turvalahendused nagu näiteks suitsuandurid, turvakaamerad või erinevad lukud, mille kasutajate arv on viimase nelja aasta jooksul kahekordistunud. 

Kõik siiski nutiseadmeid ei kasuta 

Olgugi, et suur hulk Eesti elanikest mitmeid nutimaailma võimalusi kasutab, on ka neid, kes seda teatud põhjustel ei tee.  
 
„85% neist, kes nutiseadmeid ei kasuta, tõi välja, et neil lihtsalt ei ole nutiseadmeid vaja. 10% tõdes, et seadmete hind on nende soetamiseks liialt kallis ning 3% vastanutest tõi välja kasutamisel esinevad võimalikud turvaprobleemid,” ütles Saagpakk. 

Hind on ostuotsuse tegemisel oluline 

Inimeste jaoks mängib uue seadme ostmisel kahtlemata suurimat rolli nutiseadme hind, mida peab oluliseks 69% vastanutest. „Jälgitakse ka seadme kõvaketta omadusi nagu kiirus või mälumaht, mida mainis 66% vastanutest,” tõdes Saagpakk ja lisas, et oluline on ka toote bränd või mõõtmed (51%).  

Kõige vähem mõjutavad ostuotsust lisagarantii soetamise võimalus (11%), seadme üleüldine keskkonnasõbralikkus (14%) ning tagasiostu võimalus (15%).  

Ümbertöötlemisse jõuab elektroonikat vähe 
 
Mida rohkem inimesed nutiseadmeid kasutavad, seda tihemini on neid vaja ka välja vahetada. Kuidas aga uutele seadmetele ruumi tehakse? 

„Vanad seadmed jäetakse üldjuhul endale koju seisma,” tõdes analüütik. Enim on see trend levinud just noorte seas (16–24-aastased), kelle hulgast 65% hoiab vana mobiil- või nutitelefoni alles. Kõige aktiivsemad vanade telefonide äraandjad või -müüjad on 25–34-aastaste hulgas, kellest ligi veerand (25%) on sel viisil eelnevast seadmest vabanenud.  

Süle- ja tahvelarvutite asendamisel on märgata väga sarnaseid käitumismustereid nagu ka telefonide puhul. „Enamik neist jäävad majapidamisse otstarbetult seisma,” nentis Saagpakk. Lauaarvutite puhul ei ole valdaval enamusel olnud vajadust seadme väljavahetamiseks või nad ei ole seda kunagi omanud.  

Selgub, et kõige aktiivsemalt viivad telefone ümbertöötlemisse või elektroonikajäätmete kogumiskohta 25–34-aastased (10% vanuserühmast). Süle- ja tahvelarvuteid viivad enim taaskasutusse 35–44-aastased ning 45–54-aastased (kokku 10%), lauaarvuteid aga 55–64-aastased (17%). 

Ümbertöötlemisse või elektroonikajäätmete kogumiskohta seab sammud vaid 9% kõikidest vastanutest. 

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid ühtse metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta teises kvartalis.  
 
Alates 2024. aastast kasutatakse valikuuringu kaalude arvutamiseks lisatunnuseid: haridus ja rahvus. Lisatunnuste kasutamise eesmärk on lõppandmete täpsuse suurendamine. 

Vaata ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnalehte. 

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. 

Statistikaameti andmete kasutamisel palume viidata allikale. 
 

Täpsem teave: 

Heidi Kukk 
meediasuhete juht 
statistika levi osakond 
statistikaamet 
tel 625 9181 
press [at] stat.ee 

Foto: Shutterstock