Mille peale kulutati mullu enim, millelt hoiti kokku?
Leibkonnaliige kulutas eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 euro võrra vähem kui 2019. aastal. Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo vaatas, kuidas erinesid leibkonnaliikme kulutused maakondade kaupa ning linnas ja maal elavate inimeste puhul.
Keskmine linnas elav inimene kulutas 2020. aastal ühes kuus 483 eurot. Maal elaval inimesel kulus samal ajal 17 eurot vähem. Aasta varem oli maal ja linnas elavate inimeste kulutuste erinevus oluliselt suurem ehk 46 eurot. Aastaga ühtlustusid peamiselt eluasemele, aga ka vabale ajale ja restoranidele ning hotellidele tehtud kulutused.
Linnas kulus leibkonnaliikmel eluasemele keskmiselt 82 eurot, mis on 12 eurot rohkem kui maal. Aasta varem oli see erinevus 19 eurot. Transpordile kulus leibkonnaliikme kohta ühes kuus linnas 60 eurot ning maal 76 eurot. Veel 2019. aastal oli transpordile tehtavate kulutuste erinevus linnas ja maal elavate leibkonnaliikmete võrdluses 8 eurot, eelmisel aastal aga juba 16 eurot. Linnas tähendas see, et transpordile kulus 12,5%, maal koguni 16,4% kogu leibkonna eelarvest.
Toidule ja alkoholita jookidele tehtavate kulutuste osakaal kogukulutustest oli mõlemal juhul samas suurusjärgus: maal 23,4% ja linnas 22,4%.
Kulutused maakondades ühtlustuvad
Maakondade võrdluses kulutasid leibkonnaliikmed ühes kuus kõige rohkem Hiiumaal, Raplamaal, Harjumaal ning kõige vähem Ida-Virumaal ja Võrumaal. Aastaga suurenesid leibkonnaliikme kulutused kõige enam Võrumaal, Jõgevamaal, Ida-Virumaal ja Valgamaal. Samal ajal langesid leibkonnaliikme keskmised kulutused kuus viies maakonnas: Hiiumaal, Harjumaal, Pärnumaal, Viljandimaal ning Tartumaal.
Maakondade kulutuste suurus on aastaga ühtlustunud. 2019. aastal tehti leibkonnaliikme kohta kõige suuremaid kulutusi Hiiumaal* (598 eurot) ja kõige väiksemaid Võrumaal (325 eurot), mis tähendab, et kahe maakonna kulutuste vahe oli koguni 273 eurot. Eelmisel aastal jätkas kõige suuremate kulutustega esiotsas Hiiumaa (533 eurot). Kõige vähem, 381 eurot, kulutasid leibkonnaliikmed Ida-Virumaal , mis on 152 eurot vähem kui Hiiumaal. Statistika kinnitab, et varasemalt kõrgete kulutustega silma paistnud maakondades kulutati vähem ning varasemalt madalamate kulutustega maakondades olid kulutused tavapärasest suuremad.
Kõige suuremad käärid maakonniti tulevad restoranidele ja hotellidele ning majapidamisele ja transpordile tehtavatelt kulutustelt. Kõige enam kulutasid restoranidele ja hotellidele harjumaalased (27 eurot) ning seda on üle kolme korra enam kui kulutasid näiteks võrumaalased (8 eurot).
Kõige suuremaid kulutusi transpordile tegid kuus tartumaalased (85 eurot), mis on üle kahe korra rohkem kui näiteks Ida-Virumaa elanikud (35 eurot). Majapidamisele teevad kõige suuremaid kulutusi Hiiumaa (58 eurot) ja kõige väikseimaid Ida-Virumaa elanikud (23 eurot).
Kõige sarnasemad olid maakonniti kulutused toidule ja alkoholita jookidele, kus suurimate kulutustega maakonnaks oli Hiiumaa (130 eurot) ning madalaimate kulutustega Harjumaa (98 eurot). Viimase puhul on huvitav aga just see, et poest toitu ostes kulutasid harjumaalased teistest maamaakondadest vähem, restoranides ja toidu koju tellimisele aga kõige enam.
Hinnangud põhinevad statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2020. aasta andmetel. Uuringus osales üle 5000 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elavad ja ühist raha kasutavad inimesed, kes ka ise peavad end ühe leibkonna liikmeteks. Eestis oli 2020. aastal üle 611 700 leibkonna, nende keskmine suurus oli 2,2 inimest.
Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kulutusi kapitaalremondile või ehitusele ega muid investeeringuid.
* Hiiumaal sattusid 2019. aastal valimisse suuri ühekordseid kulutusi teinud leibkonnad.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.