Millal jõuavad ettevõtete raskused töötajateni?
Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?
Proovime hinnata, millal on ettevõtted hakanud tegevust koomale tõmbama ja tööjõu arvelt kokku hoidma. Aluseks on ettevõtete andmed, kuid lähtume töövõtjate vaatest. Huvitab töövõtjaid ju eelkõige see, kas tööd ja palka jätkub.
Ettevõtte olukorra „raskuse“ määratlemisel on aluseks käibe muutus. Üldjuhul toimib mehhanism nii, et vastavalt käibe muutusele korrigeerivad ettevõtted tööjõukulusid ja/või töötajate arvu. Selles analüüsis on ettevõtted vastavalt käibe muutusele jaotatud erinevatesse gruppidesse: need, kelle käive vähenes kuni 10%; need, kelle käive vähenes rohkem kui 10%; need, kelle käive kuni 20% jne. Võrdluseks on toodud ka ettevõtted, kelle käive ei vähenenud. Iga grupi kohta on leitud mediaantööjõukulud töötaja kohta ning ettevõtete jaotus vastavalt sellele, kas töötajaid* on võrreldes eelmise võrdlusperioodiga rohkem, vähem või sama palju.
Ettevõtte tegevus on sageli mittelineaarne ning üksikute kuude võrdlemine ei pruugi anda täit pilti ettevõtte käekäigust. Seetõttu on ettevõtte käibe (ja ka töötajate arvu) muutust vaadatud pikema perioodi jooksul – 2023. aasta viimased kuus kuud vs sama periood 2022. aastal. Tööjõukulude muutust on võrreldud kuude lõikes.
Üldjuhul ei jõua tagajärjed töötajateni kohe. Muutused toimuvad viitaja või "lõtkuga", sest tööjõuga opereerimine nõuab omajagu stabiilsust ning päris igale kõikumisele nõudluses reageerimist ei ole. Pool aastat on aga piisavalt pikk aeg, et raskused võiksid välja paista.
Millal siis läheb väga raskeks?
Kriitiliseks tasemeks võib pidada seda, kui ettevõtte käive on poole aasta jooksul kokku langenud vähemalt 40% võrreldes aasta varasemaga. Sellise taseme puhul on pooled ettevõtted vähendanud isikkoosseisu ning ka mediaantööjõukulu on pigem vähenema hakanud. Käibe vähenemine 40% võrra on juba üpris drastiline. See eeldab, et ettevõttel peab olema eelnevalt piisavalt varupuhvrit kogutud. Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et töötajate ja nende palkade kallale kiputakse viimases hädas või veel hiljem.
Eelnev ei ole majandusprognoos ega määratle täpset kohta, millal konkreetsel ettevõttel olukord kehvaks läheb. Tegemist on tagasivaatega, kuidas erinevates olukordades olnud ettevõtted eelmise aasta lõpus käitusid. Iga ettevõte on unikaalne ning mõnel saabub kriitiline piir varem, mõnel hiljem. Kuidas edasi läheb, on väga keeruline öelda. Näiteks seda, mis juhtus 2020. aastal, ei osanud ka kõige tublimad prognoosijad ette näha. Majanduslanguse põhjast on räägitud juba kuid. Loodame, et see on juba saabunud ja võimalikult paljudel ettevõtetel jääb kriitilise piirini jõudmata.
* töötajate arv ettevõttes näitab unikaalsete isikute arvu töötamise registris.
Arvestatud on üksnes neid ettevõtteid, kelle kohta on olemas andmed käibedeklaratsioonilt, tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonilt ning töötamise registrist.
Seda, mida näitavad maksuandmed ettevõtete kohta, saab operatiivselt jälgida ettevõtete kiirstatistikast ja tööturu kiirstatistikast.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Kai Kaljumäe
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9184
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)