Märtsis vähenes kaubavahetus eelkõige Euroopa Liidu riikidega

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul toimus tänavu märtsis suurim kaubavahetuse langus eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikidega. „Kui liiduväliste riikidega kasvas kaubavahetus 3%, siis Euroopa Liidu liikmesriikidega vähenes kaupade eksport 22% ja import 18%. Suurim langus toimus kaubavahetuses naaberriikide Soome ja Lätiga,“ täpsustas Leppmets.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis kasvas mullusega võrreldes 4 protsendipunkti, ulatudes tänavu märtsis 68% protsendini. Aastases võrdluses vähenes Eesti päritolu kaupade eksport 11%.

Analüütik selgitas, et märtsis eksporditi Eestist enim kaupu Soome (15% koguekspordist), kuhu viidi kõige rohkem elektriseadmeid, ja Rootsi (10% koguekspordist), kuhu viidi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes 2023. aastaga vähenes märtsis kaupade väljavedu kõige enam Soome (116 miljoni euro võrra) ja Lätti (53 miljoni euro võrra), sest maagaasi eksporti Soome ei toimunud ning Lätti eksporditi elektrienergiat mullusest vähem. Enim kasvas kaupade eksport Singapuri (41 miljoni euro võrra), kuhu viidi rohkem mineraalseid tooteid (sh põlevkivikütteõli).

Kaupadest eksporditi märtsis enim elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%) ning puitu ja puittooteid (13%). „Võrreldes aastatagusega vähenes märtsis kõige rohkem mehaaniliste masinate (52 miljoni euro võrra), mineraalsete toodete (41 miljoni euro võrra), metalli ja metalltoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (mõlemad 35 miljoni euro võrra) väljavedu Eestist. Kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh teravilja) eksport (12 miljoni euro võrra),“ ütles ta.

Märtsis imporditi kaupadest enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (mõlemad 13% Eesti koguimpordist) ning transpordivahendeid (12%). Aastases võrdluses vähenes kõige rohkem mineraalsete toodete (80 miljoni euro võrra), transpordivahendite (51 miljoni euro võrra) ja elektriseadmete (48 miljoni euro võrra) Eestisse sissevedu. Kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade import (12 miljoni euro võrra). 

„Peamised impordipartnerid märtsis olid Saksamaa (13% koguimpordist), Läti ja Soome (mõlemad 12%). Saksamaalt toodi Eestisse enim transpordivahendeid, Lätist ja Soomest mineraalseid tooteid. Mullusega võrreldes vähenes kaupade sissevedu kõige enam Soomest (85 miljoni euro võrra) ja Lätist (45 miljoni euro võrra), kust toodi varasemast vähem mineraalseid tooteid: Soomest vähenes elektrienergia ja Lätist maagaasi import,“ ütles Leppmets ja lisas, et kõige rohkem kasvas kaupade sissevedu Ameerika Ühendriikidest (20 miljoni euro võrra), kust imporditi mullusest enam elektriseadmeid.

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9181
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)