Lubage esitleda: „Andmepärl 2021“ võitjad!

Uudis
Postitatud 15. aprill 2021, 9.00
Kes on konkursi „Andmepärl 2021“ parima andmeloo ja infograafika võitjad ja kuidas sündis nende võidutöö?

Konkursi „Andmepärl 2021“ parima andmeloo tiitli võitis raamat „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht.“

Raamatu koostaja ja toimetaja Anu Masso, mis eesmärki soovite konkursi võitnud raamatuga täita?

Raamatu eesmärk oli tutvustada Eesti lugejatele andmemaailma vastuolusid – andmed pole ainult viis teadmisi luua, vaid need loovad ja kujundavad paratamatult, sageli tahtmatult ka ise meie maailma. Soovisime raamatuga anda oma panuse andmete põhjal muutuste juhtimise kujundamisse. Samuti olid raamatul metodoloogilised eesmärgid – soovisime pakkuda alternatiivset lähenemist senistele distsiplinaarsetele vastandlähenemistele ja arusaamadele andmetest (nt kvalitatiivne vs kvantitatiivne, arvutiteadused ja sotsiaalteadused, andmeteadus ja andmeuurinud), kuna negatiivsete ja tahtmatute tagajärgede ärahoidmiseks peame enamasti andmetega töötama ühiselt interdistsiplinaarses meeskonnas.

Kuna meie kõigi igapäevaelu on tihedalt andmetega läbi põimunud, soovisime ja lootsime, et raamat oleks loetav nii tudengitele kõrgkoolis kui ka teistele, kes huvituvad andmemaailmas toimuvast. 

Selle raamatu tegemises osales suur hulk inimesi – 38 eri distsipliinide esindajat ja kolm ülikooli – kui suur töö oli panna neid ühe teose loomisel astuma ühte sammu?

See ei olnud keeruline. Kõigi jaoks oli see missiooniprojekt– tulla eri distsipliinidega kokku ja õppida käima ühte sammu, leidma ühine keel, et rääkida andmetest. Kuna kõik meeskonna liikmed on oma ala parimad eksperdid, kes tegelevad antud meetoditega igapäevaselt, oli sellest kirjutamine kõigile südamelähedane. Raamat sai ka Tallinna Ülikooli parima publikatsiooni ja parima eestikeelse kõrgkooliõpiku auhinna. „Andmepärl 2021“ konkursi võit on meile kõigile suur au.

Kui palju aega ja energiat sellise teose valmimiseks kulus?

Andmepärli auhind
 „Andmepärl 2021“ auhinnad. Kunstnik Ann Pajuväli loodud graafilised lehed.

Selline mammutprojekt nõudis loomulikult päris palju energiat, et teha raamatu väljaandmiseks rahataotlusi, toimetada peatükke, koostada terminisõnastikku ja ühtlustada terminoloogiat 800 leheküljel. Raamatu koostamise idee tekkis kolm aastat tagasi, mil hakkasime toimetajatega rahataotluseid kirjutama ja meeskonda kokku kutsuma. Kirjutamisele ja toimetamisele kulus 2,5 aastat.

Kui palju te ise oma igapäevatöös andmeid kasutate ning mis kujul te eelistate andmeid tarbida?

Ma olen interdistsiplinaarne uurija, geneetiliselt kaldun ilmselt veidi enam kvantitatiivsete andmete poole. Eri projektides kasutame lisaks võrdlevatele küsitlusuuringutele mobiilpositsioneerimise andmeid etnilise segregatsiooni uurimiseks, registriandmeid e-residentidega seotu mõtestamiseks ja sotsiaalmeedia andmeid etniliste rühmadega seotud meelestatuse analüüsimiseks.

Viimasel ajal olen üha enam kasutanud ka kvalitatiivseid andmeid – intervjuusid, et mõista andmestumise kui vastuolulise ja kompleksse nähtusega seotud ühiskondlikke vastuolusid. Näiteks, kuidas mõistetakse ja mil moel kohandada andmelahendust –  

terviserakendust, mis on arendatud Kanadas, kuid tugineb Mehhiko andmetele ja mida rakendatakse hoopis Nigeerias.  

Andmete analüüs kui aarete jaht

Konkursi „Andmepärl 2021“ parima infograafika tunnustuse võitsid Tervise Arengu Instituudist Viktoria Kirpu ja Eva Anderson infograafikaga „Õendustöötajate ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid“.

Viktoria Kirpu, mis muudab ühe infograafika tõeliselt kõnekaks?

Minu jaoks on infograafika loomisel tähtis, et selles kasutatud andmed kõnetaksid inimesi ja info oleks võimalikult suurele vaatajaskonnale oluline. Näiteks, kui joonisel välja tuua vigastusjuhud vigastatute vanuse järgi, huvitab inimesi esmalt enamasti selle vanusegrupi andmed, kuhu nad ise kuuluvad. Seetõttu on oluline neile seda infokildu pakkuda.

 

Võitjad
Andmepärli parima infograafika võitjad, vasakult Eva Anderson ja Viktoria Kirpu.
Foto: Uku Nurges

Infograafika muudab eriti kõnekaks, kui samad andmed on esitatud eri viisil. Andmete vaatlemine eri nurkade alt aitab statistika kasutajatel luua üldpilti toimuvatest protsessidest.

Kui palju te ise andmeid kasutate ning mis kujul eelistate andmeid tarbida?

Tervisestatistika analüütikuna puutun iga päev kokku tervishoiuvaldkonna andmetega.

Eelistan andmeid tarbida esmalt visualiseeritult. Graafikute põhjal on võimalik teha juba esmaseid järeldusi andmete käitumise,  võimalike trendide ning seoste kohta. Lisaks meeldib mulle andmete põhjal uurida erinevaid sõltuvusi ja luua mudeleid.

Miks teid andmed võluvad?

Minu jaoks on andmete võlu just see, et neile peale vaadates võivad nad paista kõigest numbrite jadana, kuid andmed peidavad endas palju olulist infot. See info on vaja analüütikul endal avastada tööriistu kasutades. Teatud mõttes võrdleksin seda aarete jahiga – nimetaksin isegi andmeanalüüsi protsessi infojahiks. Andmete põhjal saame teaduspõhiselt võtta vastu otsuseid ja teha muudatusi, mis on vajalikud edasiseks arenguks.

Konkurss „Andmepärl 2021" toimus sel aastal esimest korda. See on üks sündmustest, millega statistikaamet tähistab oma 100. sünnipäeva. Konkursile laekunud töid hindas statistikaameti kokku kutsutud hindamiskomisjon, lõpliku võtja valis välja rahvas.

Tutvu osalejate töödega siin.