Kuidas läheb meie keskkonnal?
Kuidas oleme hakkama saanud ökoloogilise tasakaalu säilitamisega? Kuivõrd suudame täita seatud keskkonnaeesmärke? Riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm tähistab oktoobris viiendat sünnipäeva ning sel puhul vaatasime tammelehtedelt lähemalt, kuidas läheb meie keskkonnal.
Sügis toob puudele värvilised lehed ja loodusnautlejale annaks see põhjuse kiita sügise kaunimaid külgi. Aga mida oskab öelda Tõetamm – kuidas läheb meie keskkonnal? Tõetamme keskkonnavaldkonna punase-kollase kirju oks annab põhjuse muretsemiseks. Valgusfoori värvide loogika on ühene: punased lehed annavad teada probleemist ning vihjavad, kus tuleb teha rohkem jõupingutusi seatud eesmärkide täitmiseks. Kollased lehed peegeldavad olukorda, mil olulisi muutusi eelmise perioodiga võrreldes ei ole ning ei toimu ka liikumist seatud sihtide poole. Tamme rohelised lehed näitavad aga olukorra paranemist.
Tõetamm on Eesti elu hindav mõõdupuu, mis võrdleb eri valdkondade tegelikku olukorda kolmes strateegilises dokumendis seatud sihtidega. Tamm hindab muu hulgas keskkonna eesmärkide poole liikumist Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“, Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ja Vabariigi Valitsuse 2023–2027 tegevusprogrammi alusel.
Punastav tamm
Eesti säästva arengu riikliku strateegia põhjal on üheks suureks üldiseks eesmärgiks ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Kas ja kuidas me ökoloogilise tasakaalu hoidmisega hakkama saame ja kas me oleme sellele ka piisavalt tähelepanu pööramas, viitab mitmekesine kogum näitajatest (näiteks olmejäätmete ringlussevõtt, kasvuhoonegaaside netoheitkogus, kaitstavate merealade ja rangelt kaitstavate metsamaade pindala).
Keskonnaoksale pilku heites näeme, et Tõetamm punastab. Mis paneb Tõetamme punastama? Ennekõike näeme negatiivseid suundumisi kasvuhoonegaaside valdkonnas. Kasvuhoonegaaside netoheide, arvestades metsa- ja maakasutussektori mõju, on suurenenud 2021. aasta 13,4 miljonilt CO2 ekvivalenttonnilt 2022. aastal 14,3 miljonile CO2 ekvivalenttonnile. 2035. aastaks seatud eesmärk 8 miljonit CO2 ekvivalenttonni, paistab veel kaugel.
Seotult on suurenenud ka heitkogused inimese kohta 9,5 tonnilt 10,3 tonnile. Kuna sisemajanduse kogutoodang ei ole kasvanud kiiremini, on suurenenud ka ühe ühiku lisandväärtuse kohta tekkivate kasvuhoonegaaside kogused – heitkogus SKP euro kohta on tõusnud 0,49-lt kilolt 0,54 kilole. Kui nende negatiivsete trendide taga on suurel määral põlevkivil põhinev energiatootmine, siis transpordisektori kasvuhoonegaaside tammelehe punane värv osutab ka transpordisektori suurenenud keskkonnamõjule (kasv 2,5 miljonilt 2,6 miljonile).
Samuti on suurenemine happevihmasid tekitavate gaaside heites. Vähenenud on küll happevihmade näitaja väärtust mõjutava ammoniaagi heide (400 tonni), aga teiste hapestumise vaatenurgast oluliste emissioonide, näiteks vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide heited seevastu suurenesid (vastavalt 3000 ja 600 tonni).
Oluliselt on kasvanud jäätmete teke
Tõetamm näitab punast tuld ka jäätmete koguste kasvamisele. Jäätmete teke on kasvanud 2021. aasta 19,4-lt miljonilt tonnilt 2022. aasta 22,9 miljonile tonnile. Jäätmete tekke kasv kujutab aga mitmetist võimalikku negatiivset mõju ökosüsteemile. Positiivne on üldise negatiivse jäätmete kasvu taustal teatav vähenemine ohtlike jäätmete tekkes (22 tuhande tonni võrra). Siiski viitab jäätmete tekke kasv ressursside raiskamisele. Seotud punaseks markeriks on aasta jooksul kaevandatavate põlevkivi mahtude kasv 9,2 miljonilt tonnilt 10,7 miljonile tonnile. Ka põhjavee võtu kasv 3,7 miljoni kuupmeetri võrra kolme aasta jooksul (232,8 miljonilt kuupmeetrilt 236,5 miljonile kuupmeetrile) tähendab punaseid lehti Tõetammel, kuna põhjavesi on meie peamine joogivee ressurss ja selle jätkusuutlik majandamine on oluline.
Nii Eesti positsioon üleilmses säästva arengu näitajate pingereas kui ka keskkonnatrendide indeks vilgutavad punast tuld
Tamme punaste näitajate seas on ka kaks integraalset näitajat: keskkonnatrendide indeks ja Eesti asukoht säästva arengu näitajate üleilmses pingereas. Nende komplekssete näitajate taga rulluvad lahti sügavamad lood. Kui keskkonnatrendide indeks peegeldab Eestis viimasel kümnendil toimunud muutusi, siis säästva arengu näitajate üleilmne pingerida näitab, kus asetseb Eesti teiste ÜRO riikide seas. Mõlema näitaja poolest oleme varasemaga võrreldes kehvemal positsioonil.
Ehkki Eesti paigutub säästva arengu näitajate üleilmse pingerea 170 riigi seas 15. kohale, oleme viimase aastaga liikunud viie koha võrra allapoole. Pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on säilitada 10. positsioon. Tõetammel väljendub selline järsk langus punase tammelehena.
Keskkonnatrendide indeks väljendab, kui palju säästva arengu keskkonnavaldkonna näitajatest paraneb. Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ on seadnud eesmärgiks jõuda 2035. aastaks olukorda, mil 87% keskkonnaindeksi näitajatest liiguksid tõusuteel ja vaid 13% oleksid keskkonna eesmärkidele vastupidised. Viimaste võrdlusandmete alusel liigume aga sellest sihist kaugemale: paranevate trendide osakaal on langenud varasema 67% pealt ligikaudu 64%-ni. Paranevate trendide osakaal on ilmselt vähenenud intensiivistunud põlevkivi kasutuse tõttu.
Osa keskkonnaoksast siiski rohetab
Tõetamme punaste ja kollaste lehtede vahelt paistab siiski ka rohelisi lehti. Näiteks on suurenenud rangelt kaitstavate metsade pindala 18,1%-lt (2022) 18,4%-ni (2023) kui ka kaitse alla võetud merealad. Võrdluses 2021. aastaga on kaitstavate mereökosüsteemide pindala kasvanud 18,9%-lt (2022) 19,3%-ni (2023). Merealade kaitse on järjest olulisem nii elurikkuse säilitamise kui ka teadusliku uurimise seisukohalt. Merealade kaitse panustab ka kalaliikide seisundisse ja kalade kudekarja seisundi paranemisse.
Samuti hakkab tõetamme rohelisi lehti uurides silma, et veidi on paranenud pinnavee seisundi näitajad – vähemalt heas koondseisus olevate pinnaveekogumite osatähtsus on võrreldes 2022. aastaga tõusnud 51%-lt 52le %-le. Rohelisena esitleb Tõetamm ka reovee puhastamist, mida tehakse nõuete järgi üha rohkem (ligikaudu 105 miljonit kuupmeetrit aastas varasema 90,8 miljoni kuupmeetri asemel).
Tõetammelt nähtub rohelisena ka asjaolu, et keskkonnameetmete, näiteks keskkonnamaksude osakaal kogu maksutulus suureneb. Oleme suunal, et maksustada keskkonnakasutust enam kui muid majanduse sisendfaktoreid (näiteks tööjõudu) ja anda tootjatele ja tarbijatele hinnasignaale, et tuleb üle minna jätkusuutlikumale ühiskonnamudelile.
Rohelisena eristub Tõetammel ka leht, mis peegeldab rohealade kättesaadavust. Elanike osakaal, kellel on tiheasustusega aladel väga hea ligipääs avalikele rohealadele, on võrreldes 2021. aastaga tõusnud veel 87,6%lt 90,5%le.
Kui kollane vilgub
Mitmetes Tõetammel kujutatud trendides pole tulnud soovitud muutust ja nii on tammel ka palju kollaseid lehti. Näiteks ei ole tulnud oodatud suurenemist olmejäätmete ringlussevõtus. Eestis on olmejäätmete ringlussevõtu määr 33%. See näitaja on püsinud ligikaudu samal tasemel viimase dekaadi. Euroopa Liidu jäätmedirektiivi järgi tuleb juba 2025. aasta alguseks ringlusse võtta vähemalt 55% tekkivatest olmejäätmetest ning 2035. aastaks peab vastav määr olema suurenenud 65%-ni. Eestil on seega ringmajanduse parandamiseks ja keskkonna hoidmiseks veel palju teha.
Samuti ei vähenenud kokkuvõttes peenosakeste heide: kuigi suurema läbimõõduga peenete osakeste heide vähenes (1200 tonni), siis eriti peenete osakeste heide aga suurenes (200 tonni). Just eriti peened osakesed on aga inimestele ohtlikud.
Veidi alla poole väärtuslikest looduslikest elupaikadest on veel ebapiisavas või halvas seisundis
Üks kollastest lehtedest märgib ka seda, et vaid veidi üle poole (57%) väärtuslikest looduslikest elupaikadest, mis on loodud Euroopa Liidu elupaikade direktiivi raames, on soodsas seisundis (näiteks lubjakivipaljanditega niidud, alvarid, looduslikud rannaniidud ja rabad). Ehkki need on nii elurikkuse kui ka süsiniku sidumise seisukohalt olulised, ei ole heas seisundis väärtuslike looduslike elupaikade osakaalu suurenemist toimunud. Ülejäänud väärtuslikud looduslikud elupaigad on kas ebapiisavas (37%) või halvas seisundis (6%).
Teine seotud kollane tammeleht märgib aga olukorda soodsas seisundis kaitsealuste liikide olukorras – nende osakaal püsib 56% tasemel. Loodusdirektiivi mõistes on ülejäänud kaitsealuste liikide olukorda hinnatud kas ebapiisavaks (30%) või halvaks (14%). Samal ajal on teada, et pikemas perspektiivis on paranemisi – suurenenud on näiteks Euroopa naaritsa, hallhülge ja merikotka arvukus või tänu taastatud ja loodud elupaikadele ka harivesiliku ja kõre populatsioonid.
Kas saame punalehed rohelisteks?
Tõetammel on palju punast. Keskkonna probleemidega on paraku tihti nii, et soovitud muutused võtavad rohkem aega ning negatiivsed trendid võivad olla visad pöörduma. Tõetamm on meile meeldetuletuseks sellest, kus me peame rohkem pingutama. Loodame, et sügis Tõetammel läheb peagi mööda ja Tõetamme kroon teeb edaspidi läbi rohelise ülemineku, et kõik keskkonnaoksa punased ja kollased lehed saaksid rohetama hakata.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee