Kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Hinnad on teema, mis ei jäta külmaks kedagi. Statistikaamet avaldab iga kuu värske tarbijahinnaindeksi, mis annab aimu, kuidas on muutunud tarbekaupade ja teenuste hinnad. Kulutused toidukaupadele, eluasemele ja elektrile on ilmselt need kulud, mille muutusi kõige paremini tuntakse. Elektrihindade kõikumine viimastel aastatel võib tekitada küsimusi, kuivõrd suudab tarbijahinnaindeks peegeldada tegelikku hinnamuutust. Statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski selgitab tänases statistikablogis veidi lähemalt, kuidas on lähiajal arvutatud elektrihinnaindeksit ning kuidas see mõjutab tarbijahinnaindeksit.
Elektrihinna mõju ulatuse osas tuleb arvesse võtta, et elektrihinnaindeks moodustab tarbijahinnaindeksist 2024. aastal 4,4%. Seega ei ole selle komponendi mõju tarbijahinnaindeksi arvutamisel määrava tähtsusega. Indeksi arvestamisel võetakse lisaks elektrienergia hinnale arvesse ka võrgutasusid, taastuvenergia tasu ning aktsiisi.
Algandmete kättesaadavus on ajas muutunud
Tarbijahinnaindeks on oma olemuselt kiirstatistika, mida avaldatakse iga kuu. See aga paneb meetodile selged piirangud: kasutatakse sellel ajahetkel kättesaadavaid andmeid, mida tavapäraselt hiljem ei muudeta.
Enne 2022. aasta sügist oli elektrimüüjatel kohustus avalikustada ainult üldteenuse hindu (kaalutud keskmine börsihind + kuludest sõltuv müügimarginaal). Seetõttu kasutati elektrihinnaindeksi arvestamisel tüüpkoormusgraafikute järgset tarbimist ning börsi tunnihindu. Lisaks tuli arvestustes kasutada eelmise kuu marginaali, kuna elektrimüüjate andmed avalikustati hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 9. kuupäevaks, mis aga oli juba pärast tarbijahinnaindeksi avaldamist.
Tegelikult olid osad eratarbijad enne 2022. aasta sügist liitunud fikseeritud hinnaga pakettidega, kuid kuna elektrimüüjatel ei olnud kohustust pakutavate pakettide hindu avaldada (ja seega seda ei tehtud), ei saanud seda infot ka indeksi arvutustes kasutada. Energiakriisieelsel ajal, kus hinnad arenesid stabiilselt, pidasid fikseeritud paketid jooksvate hindadega suuresti ka sammu. Sel ajal lähtusime elektrihinnaindeksi arvutamisel börsihinnast ja elektrimüüjate eelmise kuu marginaalist.
Fikseeritud hinnaga pakettidel on muidu tarbijahindadele stabiliseeriv mõju. Energiakriisi alguses hoiavad madalate fikseeritud hindadega paketid tarbijate keskmist kulutust kauem madalal, st keskmine hinnatõus jõuab kohale viitega. Aja jooksul aga odavad fikseeritud paketid järjest lõppevad ning uutele liitujatele on need juba kallimad, olles lähemal kõrgele börsihinnale. Börsihinna langedes jõuab ka elektrihinnaindeksi langus kohale viitega, sest vahepeal fikseeritud pakettide hinnad hoiavad hindu veel kõrgel.
Oktoobris 2022 tuli turule elektri universaalteenus, millele viidi üle eratarbijad, kes maksid lepingu või börsihinna alusel elektrienergia eest kõrgemat hinda kui universaalteenuse hind (kui nad ei avaldanud ise soovi jääda varasema paketi juurde). Universaalteenuse võtsime arvesse oktoobri indeksi arvutamisel.
Sügiseks 2022 oli elektri börsihind järsult tõusnud, kuid varasemalt fikseeritud odavama hinnaga pakettidega klientidele oli elektri hind jäänud madalamaks. Seetõttu tekkis tegeliku olukorra paremaks kajastamiseks vajadus fikseeritud pakettide hindu arvestada. Sügisel hakkasid elektrimüüjad fikseeritud pakettide hindu ka avaldama ning alates 2023. aasta jaanuarist on need elektrihinnaindeksis kajastatud. Seega on alates 2023. aasta jaanuarist indeksis arvesse võetud nii börsihinnaga paketid, universaalteenus kui ka fikseeritud hinnaga paketid vastavalt nende rahalisele osakaalule eelmise aasta lõpus.
Riigipoolsel sekkumisel on suur mõju
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine (kompensatsioonid ja eelmainitud universaalteenus). Joonisel on näha, kuidas 2022. aasta sügisel rakendunud kompensatsioonimeetmed langetasid indeksit kuni meetmete lõppemiseni 2023. aasta kevadel.
Indeksi arvutamisel kasutatakse hinnamuutust võrreldes eelmise aasta detsembriga. Kaalusid ajakohastatakse kord aastas ning need on alates jaanuari indeksist terve aasta vältel samad. Seega mõjutasid 2022. aasta detsembris kehtinud kompensatsioonimeetmed hinnaindeksit ka siis, kui elektri börsihind 2023. aastal langema hakkas. Vahepeal arvutustesse lisandunud fikseeritud paketid ning universaalteenus olid vähendanud börsipakettide osakaalu ning seega elektrihinna kompensatsiooni lõppemine hoopis tõstis elektrihinnaindeksit, kuigi börsihind oli langenud.
Kompensatsioonimeetmete rakendamine mõjutab hinnaindeksi kuist võrdlust siiani. Näiteks 2024. aasta märtsis oli elektrihinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama kuuga 18,2% kõrgem, sest 2023. aasta märtsis kehtis eratarbija elektrihinnale riigipoolne kompensatsioonimeede ning see aitas indeksit madalamal hoida. Võrreldes aga 2024. aasta märtsi 2023. aasta aprilliga, mil kompensatsioon enam ei kehtinud, on indeks hoopis 8,1% langenud. Alates 2024. aasta aprillist kaovad kompensatsioonid võrdluses eelmise aasta sama kuuga, seega muutust hinnaindeksis näeme peagi.
Vaata ka tarbijahinnaindeksi valdkonnalehte ja selgitavat blogipostitust tarbijahinnaindeksi ning elektri hinnatoetuste mõjude kohta.
Vaata ka tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit ja hindade valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Artikkel ilmus 19.04.2024 Äripäevas.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
Meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel: +372 625 9181
press [at] stat.ee