Kui paljud inimesed teenivad minust rohkem?
Palgateemad pakuvad ühtviisi kõneainet ja tekitavad segadust mõistete ümber. Statistikaameti andmekool naaseb suvepuhkuselt ja tekitab segadust veel juurdegi! Vaatame otsa Eesti palgaredelile ja uurime, kui palju on neid, kes teenivad keskmisest palgast rohkem või vähem ja millist teadmist saame palgadetsiilidest?
Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!
Augusti lõpus lõi ajakirjanduses ja kommentaariumides laineid statistikaameti pressiteade, et Eesti keskmine brutokuupalk oli 2024. aasta teises kvartalis 2007 eurot. Arutleti selle üle, kas ja kui palju Eestis üldse on inimesi, kes teenivad üle 2000 euro kuus. Toodi ka välja, et palkade keskmist ajavad üles üksikud hästi kõrge palgaga töötajad, eelkõige poliitikud ja ametnikud.
Tähelepanek, et statistiliselt on keskmine palk mõjutatud erandlikest hästi kõrgetest (ja ka hästi madalatest) väärtustest on muidugi õige. Keskmise palga arvutamisel liidetakse kokku kõik välja makstud palgad ning jagatakse palgasaajate arvuga, seejuures võetakse arvesse ka töökoormust ja töötatud päevad arvu. Nii juhtubki, et mõni üksik hästi kõrge väärtus tõstab keskmist ja mõni üksik hästi madal väärtus langetab seda. Seetõttu avaldab statistikaamet keskmise brutopalgaga koos ka mediaanpalga infot, mis 2024. aasta teises kvartalis oli 1641 eurot. Mediaanpalk on selline palgasumma, millest pooled palgasaajad teenivad rohkem ja pooled vähem. See tähendab: laias laastus on pooltel palgatöötajatel palk 1641 eurost kõrgem ja pooltel madalam. Nii keskmise kui ka mediaanpalga puhul avaldab statistikaamet täistööajale taandatud brutosummat.
Keskmise ja mediaanpalga vahe oli 2024. aasta teises kvartalis 366 eurot. See tähendab, et keskmine palk on mediaanpalgast 22% võrra kõrgem. Keskmise ja mediaanpalga vahe on viimase kolme aasta jooksul küll suurenenud, kuid sama palju on tõusnud ka keskmine ja mediaanpalk ise. Näiteks mediaanpalk on kolme aastaga tõusnud 441 euro võrra, keskmine palk 531 euro võrra. Vaadates ajalukku näeme, et 2021. aasta teises kvartalis oli mediaan- ja keskmise palga vahe 23% mediaanpalgast ehk praegusega proportsionaalselt sama suur.
Mida näitavad brutokuupalga detsiilid?
Eespool rääkisime, et mediaan jagab inimesed palga järgi kaheks võrdseks osaks. Kuid miks mitte jagada palgasaajaid rohkemaks kui kaheks grupiks? Näiteks – kui jagada palgasaajad palga tõusvas järjekorras kümneks võrdseks grupiks, saame palgadetsiilid. Tulemuseks on üheksa punkti, mis eristavad kümmet palgasaajate gruppi. Kõige kõrgemal olev üheksas palgadetsiil näitab palgasummat, millest rohkem teenib 10% palgasaajatest ning 2024. aasta teises kvartalis oli selleks piiriks 3625 eurot. Seega, kümnendiku Eesti palgatöötajate palk on sellest kõrgem.
Kaheksas detsiil, mis eraldab 20% kõige kõrgema palgaga inimestest, oli samas kvartalis 2713 ning seitsmes detsiil 2238 eurot. Minnes veel ühe pulga võrra allapoole jõuame kuuenda detsiilini, mis on 1909 eurot ja mis jääb juba keskmisele palgale alla. Seega saame järeldada, et keskmisest (2007 eurot) kõrgemat palka saab Eestis üle 30% palgasaajatest. Täpsemalt nähtub andmetest, et üle 2007 euro teenib 36,5% palgatöötajatest.
Tasub vaadata ka palgaredeli alumist otsa. Esimene detsiil ehk palgasumma, millest madalamat palka sai 10% töötajatest, oli 2024. aasta teises kvartalis 771 eurot (bruto). See piir on viimastel aastatel tõusnud 300 euro võrra eelkõige seoses alampalga tõusuga. Siin võib muidugi tekkida küsimus, kuidas on võimalik, et inimesed teenivad alla miinimumpalga, mis on praegu 820 eurot? Sellistel madalatel sissetulekutel võib olla mitu põhjust. Esimene neist tuleneb asjaolust, et statistikaamet kasutab palgastatistika tegemiseks registriandmeid. Seega on oluline, et info registris on korrektne. Juhul, kui töötaja töökoormuse info on sisestatud valesti või on seda unustatud muuta, mõjutab see ka palgastatistikat. Sel juhul lähevadki statistikas arvesse tegelikust madalamad või kõrgemad arvestusliku palga summad. Teisalt on madalate palgaväljamaksete põhjus tihtipeale see, et töötaja on kvartali jooksul viibinud pikemalt haigus- või hoolduslehel ning pole seetõttu palka saanud.
Mida palgadetsiilide info minule annab?
Palgadetsiilide andmed, nii selles kirjatükis välja toodud kui ka ülejäänud, on avaldatud ka statistika andmebaasi tabelis PA111. Samas tabelis võib näha ka seda, millised on keskmised palgad, mediaanid ja detsiilid erinevatel tegevusaladel. Igaüks saab nende järgi ka oma palka võrrelda. Võtame näiteks töötaja, kelle palk on 1450 eurot. Detsiilide infot vaadates näeme, et see inimene paikneb palgaredelil neljanda astme (1400 eurot) ja viienda astme (1641 eurot) vahel. Võttes arvesse teadmise, et 1400 eurot on neljanda detsiili väärtus, saame järeldada, et ilmselt veidi rohkem kui 40% töötajatest teenivad sellest inimesest vähem ning veidi rohkem kui pooled töötajad teenivad sellest inimesest rohkem. Samuti saab näiteks 4000 euro suuruse palgaga töötaja järeldada, et ta kuulub Eesti 10% kõige kõrgemat palka teenivate inimeste sekka.
Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.
* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Vaata ka palga ja tööjõukulu valdkonnalehte.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)