Kui keskkonnasäästlikud me tegelikult oleme?

Öeldakse, et meid teeb rikkaks see, mida saame anda. Eestis oleme aga iga aastaga ammutanud järjest suurema „tüki“ kodumaisest keskkonnast. Kodumaise toorme kasutus on viimasel kümnendil arvestatuna kuivkaalus suurenenud 36 miljonilt tonnilt 42 miljoni tonnini aastas, seda peamiselt liiva ja kruusa (kasv 4,5 miljonit), puidu (kasv 1,4 miljonit) ning põllumajandussaaduste (kasv 1,1 miljonit tonni) sisendi kasvu tõttu. Üksikute materjaligruppide kasutamine õnneks ka väheneb, näiteks nii 2016. aastal kui ka 2019. aastal kahanes oluliselt põlevkivi kaevandamine.

Ehitusmaavarade kasutus suureneb kohaliku tarbimise kasvu tõttu, biomassi puhul on aga suuresti tegemist ekspordi kasvuga. Puidu eksport on viimasel kümnel aastal suurenenud 4 miljonilt tonnilt aastas 5,7 miljoni tonnini. Praeguse põlevkivi kaevandamise vähenemise taustal on viimasel viiel aastal siiski kasvanud põlevkivist toodetud kütuste eksport.

Suurem materjalide ammutamine käib käsikäes majanduse kasvuga, nii on ressursitõhusus, mis väljendab ühe euro tootmiseks kulutatud materjali kogust, jäänud sajandi algusega võrreldes peaaegu muutumatuks (0,64 eurot kilogrammi kohta).

Keskkond ei suuda tasakaalustada inimtegevuse jääke

Keskkond pakub palju enamat, kui vaid toormaterjali. Majanduse toimimise jaoks ja ühiskonnale laiemalt on tarvilikud ka näiteks aineringete tasakaalustamine, veevarustamine, tolmeldamine jpm. Kui palju muudavad inimesed oma tegevusega tasakaalu olulistes aineringetes, selgub alles tulevikus. Looduse tasakaalustaval võimel on aga piirid: ka samal tasemel toimuv saastamine võib osutuda liiga koormavaks. Eestis on aga viimasel kümnel aastal keskkonda lisandunud järjest suurenevad õhuheitme ja jäätmete kogused, vaid viimasel kahel aastal on toimunud vähenemine (näiteks vähenes süsnikdioksiidi kogus hinnanguliselt 2019. aastal võrreldes aasta varasemaga 29% ja jäätmete kogus 14%).

Kasvuhoonegaaside heite osas on aga seatud siht mitte ainult vähendamisele, vaid hoopis kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseni aastaks 2050. Põhjus sellisteks sihtideks on osaliselt selles, et keskkonna tasakaalustav võime on jäänud väiksemaks.

Keskkonnaseisund mõjutab otseselt ka inimeste tervist. Eestis oodatav eluiga küll pikeneb, aga tervena elatud aastates ei ole paranemist (56 aastat 2019. aastal ). Neurodegeneratiivsed haigused ja ka muud keskkonna kvaliteediga seostatavad probleemid toovad looduses toimuva inimesele veelgi lähemale. Ilmselt loomariigist pärit koroonaviiruse võimas levik tuletab meile samuti meelde, et oleme osa loodusest.

Eesti panus keskkonnakaitsesse on Euroopa keskmine

Keskkonnakaitse probleemide lahendamisele ja ennetamisele kulutatakse Eestis aastas samapalju, kui näiteks kogu teadus- ja arendustegevusele kokku.

Suurenenud teadlikkus keskkonnasaaste vähendamise ja loodusvarade säilitamise vajadusest on toonud kaasa selliste teenuste pakkumise ning nõudluse suurenemise, mis on suunatud keskkonnakahjude ennetamisele, mõõtmisele, kontrollimisele, piiramisele, vähendamisele või parandamisele.

Eestis on keskkonnakaitseteenuste maht ning keskkonnainvesteeringud viimasel kümnendil absoluutväärtustes suurenenud 548 miljonilt eurolt 2010. aastal 614 miljoni euroni 2018. aastal. Kulutusi keskkonnakaitsele ei ole aga tehtud teiste valdkondade arvelt. Võrreldes majandusega on keskkonnakaitsekulutused kasvanud aeglasemalt: nende osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKPs) on vähenenud 3,7% 2010. aastal 2,4% 2018. aastal. Samasugune tendents on kogu Euroopa Liidus, kus kogukulutused absoluutväärtustes kasvavad, osakaal SKP-s aga pigem kahaneb.

Olulised on kulutused jäätme- ja reoveekäitlusele, vastavalt 35% ja 23% kogukulutustest. Selle aasta Maa päeva ja UNEPi (ÜRO keskkonnaprogrammi) kogu kümnendi teema on Maa ökosüsteemide taastamine. Kaudselt on suurimad kuluvaldkonnad jäätmekäitlus ja veekaitse samuti seotud ökosüsteemide kaitsega. Kitsamalt moodustavad ökosüsteemide kaitse ja taastamine ning liigikaitse keskkonnakaitse kogukulutusest peaaegu kümnendiku ehk 45,6 miljonit eurot viimaste võrdlusandmete alusel. Kasv selles valdkonnas on viimasel kümnendil olnud kolmekordne (18 miljonit eurot eelmise kümnendi alguses).

Väärtuslike koosluste kaitsekulutused ei eristu suurel pildil

Üks kasvavatest trendidest on ajalooliste poollooduslike koosluste harimine, taastamine ja kaitsmine, millele kulutati 2018. aastal üle 5 miljoni euro. Liigirikka looduskeskkonna taastamine ja hoidmine on kombineeritud põllumajandusliku tootmisega jätkusuutlikul viisil nüüd juba paljudel vanadel niitudel: Kübassaare, Võiste, Paope ja Soonlepa, Sarve, Kõrkvere, Nässuma, Siiksaare-Oessaare, Mullutu-Loode, Kaugatoma-Lõo, Võiste, Kurese, Muraja jt niitudel. Nende taastamiseks ja hoidmiseks tehti kulutusi veiste ning töövahendite soetamisele, infrastruktuurile, karjaaedadele, veemahutite soetamisele jms.

Raiealade taasmetsastamisele on kulutatud üle 12 miljoni euro. Koosluste taastamise näideteks on soode taastamine, mis peaks kaasa tooma süsinikdioksiidi emissiooni vähenemise turbakaevandamise aladelt ning ka vanade kaevandusalade rekultiveerimine. Soode taastamiseks kulutati muude kulutuste kõrvalt aga väga vähe – 39 000 eurot 2018. aastal. Loodust kaitsvaid tegevusi on aga teisigi, näiteks ohustatud taimeliikide geneetilise mitmekesisuse tagamiseks vajalike mehhanismide väljatöötamine, ökosüsteemipõhised terviklikud planeerimislahendused jms.

Loodus pakub ka psühhosotsiaalseid väärtusi.

Kõike ei saa mõõta eurodes ja mõõtühikutes. Viiruserisk on toonud looduse inimestele palju lähemale ja selle rekreatiivsete väärtuste tarbimine on muutunud üha olulisemaks. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) poolt pakutavaid looduses liikumise ja puhkamise võimalusi kasutati 2020. aastal kokku 2,9 miljonil korral, kusjuures 10% sellest moodustasid esmakülastused. Aasta varem oli RMK külastustaristu kasutamise kordade arv 2,6 miljonit. Selle aasta alguse informatsiooni põhjal külastatakse Eesti 118 terviserada hinnanguliselt 6 miljonit korda aastas.

Viibime looduseringi mõttes ilusas ajas, kui põhja poolkera puhkeb õide ja toimub lindude ränne. Just nüüd kipume mõtlema looduse poolt pakutavate rekreatiivsete, esteetiliste ja muude rahas raskelt mõõdetavate väärtuste üle. Tärkav elusloodus on kui võlumaailm, mis on küll rikas andide poolest, võib aga ka avaneda hoopis ehmatavast küljest, kui me looduse kaitsele ja loodusega tasakaalus elamisele piisavalt tähelepanu ei pööra. Loodust tervikuna saab vaadelda kui elusorganismi, kelle tervise eest peame kõik ühiselt hoolt kandma.

Vaata ka keskkonnakaitsekulutuste andmeid ja materjalivoo andmeid.