Kui kaua me võiksime elada?

Oodatav eluiga näitab konkreetsel aastal sündinud lapse hinnangulist eluaastate arvu eeldusel, et kõik suremusnäitajad jäävad kogu lapse eluaja jooksul samaks. Arusaadavalt on see eeldus ebareaalne, sest suremusnäitajad muutuvad pidevalt.

Seetõttu ei ole oodatav eluiga ennustusväärtus. Selle näitaja tähendus on pigem statistiline ja annab ülevaate suremuse ning selle kaudu ka tervishoiu ja elutingimuste olukorrast riigis iga aasta kohta.

30 aastat eluea tõusu

Oodatav eluiga on Eestis viimase 31 aasta jooksul märgatavalt tõusnud. Jätkuvalt on naiste oodatav eluiga meeste omast kõrgem, kuigi erinevus on veidi vähenenud. Kuni 1994. aastani langes nii meeste kui ka naiste oodatav eluiga. Selline olukord oli peaaegu kõigis totalitarismist vabanenud siirderiikides – mõnes riigis kestis see siirdešokk pikemat, mõnes lühemat aega.

Eestis oli paljude näitajate mõttes kõige madalam punkt 1994. aasta, mil toimus oi ühtlasi ka Estonia katastroof. Edasi on oodatav eluiga nii meestel kui ka naistel kasvanud. Kasv on olnud seejuures tähelepanuväärselt kiire: 25 aasta jooksul on meeste oodatav eluiga kasvanud 14, naistel 10 aasta võrra ehk keskmiselt ligi poole aasta võrra aasta kohta. Saavutatud tase – meeste 74,4 ja naiste 82,8 eluaastat – läheneb Euroopa keskmisele, kuid jääb siiski tippudest märgatavalt maha.

Eesti vs muu Euroopa

Oodatav eluiga ei muutu ühe aastaga väga kiiresti, sest üldjuhul on rahvastikuprotsessid ja muutused aeglased. Kui vaadata Euroopa andmeid 2018. aasta kohta, siis kõrgeim naiste oodatav eluiga oli Hispaanias (86,3) ja madalaim Serbias (78,4). Meeste kõrgeim eluiga oli Šveitsis (81,9) ja madalaim Lätis (70,1). Euroopas oli 2018. aasta andmete kohaselt keskmine naiste eluiga 83,6 ja meeste oodatav eluiga 78,3 aastat. Hispaania naised elavad võrreldes Eesti naistega kolm ja pool aastat kauem. Šveitsi mehed elavad ligi kaheksa aastat kauem kui Eesti mehed.

Kõikides Põhjamaades on keskmine oodatav eluiga Euroopa keskmisest kõrgem, välja arvatud Taani naiste näitaja, mis jääb keskmisele veidi alla. Baltimaadest on kõige kõrgema elueaga eestlased. Euroopa Liidu keskmise taustal on Eesti meeste näitaja kehvem: oodatav eluiga on üle nelja aasta madalam. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa Liidu keskmisele alla umbes aastaga. Kuigi oodatav eluiga kõikides riikidest kasvab, siis Baltimaades on jätkuvalt meeste eluiga märgatavalt madalam kui naiste eluiga. Nii on see kõikides endistes Nõukogude Liidu riikides.

Oodatav eluiga sõltub paljudest teguritest. Neist olulisemad on ümbritsev keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, tööohutus, inimeste elatustase ja terviseteadlikkus. Meeste lühem oodatav eluiga on ootuspärane, kuna nad on riskialtimad ja sageli hõivatud füüsiliselt rasketel ning tervisele ohtlikel töökohtadel. Samuti tarvitavad mehed rohkem alkoholi ja suitsetavad rohkem kui naised.

Artikli kirjutasid rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit ja statistikaameti juhtivanalüütik Ethel Maasing.