Kui avatud on Eesti ettevõtted digilahendustele?

Ettevõtete infotehnoloogia selle aasta uuringu andmetel on 99% äriühingutest olemas internetiühendus ja valdavalt püsiühendus. Veidi alla poole Eesti ettevõtetest kasutavad püsiühendust, mille kiireim lepinguline allalaadimiskiirus jääb vahemikku 30–100 megabaiti sekundis (Mbit/s). Enam kui neljandik ettevõtteist kasutab ühendust kiirusega 100–500 Mbit/s, 4% allalaadimiskiirust 500 Mbit/s – 1 gigabait sekundis (Gbit/s) ja 3% kiirust vähemalt 1 Gbit/s. Kiireima interneti kasutajad on eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtted. Püsiühenduse kiirusega on rahul 88% ettevõtteist.

Viimastel aastatel on mobiilse andmeside kiirus Eesti 4G-võrkudes jõudsalt kasvanud, samuti on paranenud mobiilsidevõrkude kvaliteet ja teenuse kättesaadavus. See võib olla põhjuseks, miks paljud ettevõtted on üle läinud mobiilse interneti kasutamisele ja väiksemates ettevõtetes on vähenenud püsiühendusega interneti osatähtsus. Mobiilset internetiühendust kasutab 85% ettevõtteist.

Suurandmetega tegelevad veel vähesed

Tänapäeva digitaalsel maastikul on andmetest saanud paljude ettevõtete jaoks olulisim vara. Andmeid tekib juurde automaatselt ja pideva andmevoona. Taoliste suurte andmekogude puhul on tegemist suurandmetega (inglise keeles Big Data). Üldjuhul on suurandmete analüüsimiseks vaja spetsiaalseid töötlusprogramme ja töökeskkondi, nagu näiteks Handloop, YARN, MapReduce, Spark, Hive jne. Samuti on vaja NoSQL andmebaase ja vastava pädevusega töötajaid.

Uuringu tulemuste põhjal on suurandmeid analüüsinud 9% ettevõtteist. Andmete allikate osas suuri erinevusi pole: 5% ettevõtteist analüüsis ettevõtte enda nutiseadmetest või sensoritelt saadud suurandmeid, 4% kaasaskantavatelt seadmetelt saadud geograafilise asukoha andmeid, 5% sotsiaalmeediast saadud andmeid ja 4% analüüsis muudest allikatest pärit suurandmeid. Ettevõtetest 1% müüs oma suurandmeid teistele ettevõtetele, teistelt ostis suurandmeid 1,4% ettevõtteist.

Uuringus keskenduti ka suurandmete analüüsil kasutatavatele meetoditele. Selgus, et 3% ettevõtetest kasutas suurandmete analüüsiks masinõpet (nt süvaõpet, inglise keeles deep learning). Masinõpe annab arvutitele õppimisvõime, kus andmebaasi lisatakse uut infot arvuti mudeli õpetamiseks, et see sooritaks paremini automatiseeritud ülesannet, näiteks mustrite tuvastamist. Loomuliku keele töötlemise rakendust kasutas 2% ettevõtteist. Rakendus on võimeline teksti mõistma ja andmeid loomuliku keele esitluseks või masinloetavaks teisendama. Ettevõtetest 7% aga vastas, et nad kasutasid suurandmete analüüsil muid meetodeid.

Pilveteenused on aina populaarsemad

Pilveteenuste kasutamine on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Kuus aastat tagasi oli tasulisi pilveteenuseid ostnud vaid veidi üle kümnendiku ettevõtetest, neli aastat tagasi 22%, kaks aastat tagasi 34% ettevõtetest. Selle aasta andmetel kasutavad tasulisi pilveteenuseid juba 57% äriühingutest ja erinevus suur- ning väikeettevõtete vahel on kadunud.

Peamiselt ostetakse pilveteenusena finants- või raamatupidamistarkvara, aga ka kontoritarkvara ja e-posti teenuseid. Varasemate uuringute tulemused näitasid, et andmebaaside majutusteenust ja failide säilitamise teenust kasutati tagasihoidlikult, aga nüüd on muutusena turule tulnud palju pilveteenuste pakkujaid, kelle eesmärk on ettevõtete tööd selles osas lihtsustada. Teenusepakkujad pööravad varasemast oluliselt rohkem tähelepanu turvalisusele.

Tööstusroboteid kasutatakse rohkem kui teenindusroboteid

Tööstusrobotid leiavad üha suuremat kasutust kõikides tööstusharudes. Paljudes ettevõtetes on robot asendamatu abiline oma täpsuse, stabiilsuse ja vähese hooldusvajaduse tõttu. Uuringu andmetel kasutas tööstusroboteid 3% ettevõtteist, enim just suurettevõtted. Tööstusroboteid kasutatakse kõige rohkem keemia-, plasti- ja kummitööstuses, mootorsõidukite ja transpordivahendite tootmises, arvutite-, elektroonika- ja optikaseadmete ning elektriseadmete ja metallitööstuses.

Teenindusrobotite kasutamine on märksa tagasihoidlikum, neid rakendab alla 1% ettevõtteist. Teenindusrobotid on populaarsed puhastus- või jäätmekäitluses, ladude käitlussüsteemides, seire, turvalisuse või kontrolli eesmärgil, aga ka klientide teavitamisel, teenindamisel, kaupade paigutamisel riiulitele ja tooteinfo edastamisel. Vastupidiselt tööstusrobotitele kasutavad teenindusroboteid aktiivselt pigem väikeettevõtted, vaid klienditeeninduses kasutavad roboteid peamiselt suurettevõtted.

Asjade internetti kasutab 16% ettevõtetest

Uuringu uueks teemaks oli IoT (Internet of Things) ehk asjade internet. See on eelkõige wifi vahendusel ühendatud seadmete kogum, mis võimaldab ümbritseva keskkonna seiret, seadmetevahelist teabe edastamist ja erinevate protsesside automatiseeritud kaugjuhtimist.

Asjade internetti kasutab 16% ettevõtteist. Neist 38% kasutab asjade internetti klienditeeninduse parandamiseks ja enam kui kolmandik energia tarbimise optimeerimiseks. Muudel eesmärkidel kasutab IoT-d 36% ettevõtetest. Enim on asjade interneti kasutamine levinud elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise, veonduse ja laonduse, veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse ning elektriseadmete-, toiduainete- ja joogitootmise tegevusaladel.

Enam kui pooled asjade internetti tarbivaist ettevõtteist kasutavad seda sõidukite ja kaupade liikumise jälgimiseks. Asukohapõhised kaugseiresüsteemid aitavad ettevõttel kaupade liikumist optimeerida. Hooldusanduritega jälgitakse sõiduki tehnilist seisundit ja hooldust planeeritakse ennetavalt. Sõidukite ja kaupade IoT lahedusi on peamiselt kasutanud veonduse ja laonduse, aga ka halduse- ja abitegevuste ning veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna ettevõtted.

Vaata ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnalehte.