Kohalikele omavalitsustele on iseäranis olulised täpsed elukohaandmed
Loenduse esimese etapina oodatakse Liina Osila sõnul kõiki Eesti inimesi rahvastikuregistrisse andmeid korrastama. “Iseäranis oluline on toetada neid inimesi, kes arvuti- või internetiühenduse puudumise või ka oskuste vajakajäämise tõttu e-registrisse siseneda ei saa. Seega on omavalitsuste tugi registrite korrastamises läbi sotsiaaltöötajate nõustamise, infomaterjalide levitamise ning ka elanike kohapealse juhendamise võtmetähtsusega,” ütles projektijuht.
Üritusel leiti, et rahvaloenduse andmed ei ole olulised mitte ainult üleriigiliste otsuste langetamiseks või poliitika kujundamiseks, vaid ka valdade ja linnade töö planeerimisel. Omavalitsuste antud tagasiside kohaselt on neile kõige olulisemad rahvaloendustunnused seotud elukohaandmetega. “Tagasiside kohaselt on nii alaline elukoht kui ka teisena märgitud elukoht omavalitsuste jaoks kõige olulisemad rahvaloenduselt saadud andmed. Lisaks vajavad linnad-vallad infot elanike vanuselise ja hariduse jaotuse ning rände ja töötamise kohta,” lausus Liina Osila. Mitmel korral mainiti tagasisides, et registrites olevad andmed peaksid olema värsked ja täpsed ka edaspidi, sõltumata rahvaloendusest.
Tagasiside kohaselt kasutavad statistikaameti andmeid enamik omavalitsustest ning teadlikkus nende olemasolust on valdav. Enim saavad linnad ja vallad endi hinnangul nii rahvaloenduse kui ka statistikaameti teiste uuringute tulemuste kohta infot ameti infokirjadest ja kodulehelt.