Kes otsustasid olla ise oma pensioniraha peremehed?

Kui jätkuvalt leviv viirus kõrvale jätta, on selle aasta üks oluline märksõna olnud rahatarkus – seisev raha tuleb kasvama panna. Paljud on leidnud tee börsile, kus aktsiahinnad löövad rekordeid ja tootlused on muljetavaldavad. Atraktiivsed on ka teised varaklassid. Unistatakse finantsvabadusest enne pensioniiga.

Rahatarkuse õppeaastal toimus ka eksam. Anti võimalus oma raha ise hallata ja soovijad võisid selle pensionisüsteemist vabastada. Kes tasus võlad, kes remontis kööki, kes ostis suurema teleri, kes panustas sellele, et suudab ise investeerides pensionifonde edestada. Mis ametialalt olid aga inimesed, kes otsustasid ise oma raha käekäiku juhtida?

Sinikraed loodavad iseenda rahatarkusele

Töölepinguga või avalikus teenistuses töötavatest inimestest otsustas septembris kohustusliku kogumispensioni väljamakse kasuks enne pensioniiga ligi 111 500 töötajat ehk ligi 20%. Raha väljavõtjate hulgas ei ole neid, kes suunasid selle pensioni investeerimiskontole.

Ametirühmadest olid sinikraed (eelkõige seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad, oskus- ja käsitöölised) pensioniraha väljavõtmisel mõnevõrra aktiivsemad kui valgekraed (eelkõige juhid ja tippspetsialistid).

Tipus olid näiteks erinevate seadmete operaatorid. Vähemalt pooled jalatsitootmis- jms masinate operaatorid, kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid, naftasaaduste, õlide ja maagaasi töötlemise operaatorid otsustasid pensioniraha välja võtta. Lisaks leiab suhteliselt palju raha väljavõtjaid ka kihlvedude vahendajate, krupjeede jm hasartmängutöötajate hulgas.

Kõige enam jätsid oma raha pensionifondide hooleks eri- ja üldarstid, bioloogid, botaanikud, zooloogid ja õppejõud. Väljavõtjaid oli nende hulgas vähem kui 5%.

Tippspetsialistid ja juhid jätavad raha pensionisüsteemi hooleks

Suurem väljamakse viitab ka kõrgemale tasule ametialal (muude tingimuste samaks jäädes). Kui olukorda väljamakse suuruse järgi vaadata, siis juhtide ja tippspetsialistide puhul tuli üsna selgelt välja see, et mida kõrgema mediaanväljamaksega ametirühm, seda väiksem on pensioniraha väljavõtjate osakaal. Samas mõnes teises grupis, näiteks lihttööliste hulgas, oli olukord pigem vastupidine.

Eriarstidel oli mediaanväljamakse pea 29 000 eurot. Välja toodud ametialadest suutsid seda ületada vaid kohtunikud (ligi 40 000 eurot), kuid ka nende hulgas jäi pensioniraha väljavõtjate osatähtsus väikeseks.

Teisalt ulatus ka ühtede aktiivseimate väljavõtjate – kaevurite ja karjääritööliste, mäeseadmete operaatorite – mediaanväljamakse pea 20 000 euroni. Suhteliselt palju pensionisüsteemis jätkajaid võib märgata ka mitme väga väikese mediaanväljamaksega ametis. Võib arvata, et paljudel on kogunenud pensionisummad väikesed, mistõttu pole raha väljavõtmine eriti ahvatlev.

Miks aga jäeti raha pensionisüsteemi?

Konkreetse inimese motivatsiooni me küll ei tea, aga põhjus, miks kõrgemapalgalised juhid ja tippspetsialistid võtsid suhteliselt vähem pensioniraha välja, võib peituda selles, et neil lihtsalt ei olnud selleks tungivat vajadust. Tulu töisest tegevusest katab neil inimestel varuga ära jooksvad kulud, paljudel on tõenäoliselt ka pensionisüsteemi välised investeeringud. Muidugi ei saa välistada ka seda, et nad loodavad mõnevõrra rohkem, et pensionifondid suudavad pakkuda paremat tootlust kui iseseisev raha paigutamine.

Täiesti selget seost ei joonistu, aga võib näha suuremat pensioniraha väljavõtmise osatähtsust mitmel madalapalgalisel ametialal.

Kas raha leiab mõistliku rakenduse? Rahatarkuse eksami õigeid vastuseid näeme alles aastate pärast. Kuna mitme ametiala esindajad võivad tulevikus olemasolevate teadmiste ja oskustega tehnoloogilisele progressile jalgu jääda [1], on praeguste õigete (raha)otsuste kaal veelgi suurem.