Kellele on vähe antud, see hoiab, kellele palju, see pillab laiali
Täna, 22. märtsil on ülemaailmne veepäev, mille tähistamisega väärtustatakse vett ja teadvustatakse, et puhas vesi ei ole iseenesestmõistetav. Üleilmse veepäeva traditsioon sai alguse juba 1993. aastal ja sellest ajast alates on see iga-aastane tähtpäev. Sellest, kas veega seotud probleemid on aktuaalsed ka Eestis, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Eestis veepuudust ei ole, aga Euroopas võib see teatud piirkondi väheste sademete, suure asustustiheduse või intensiivse põllumajandus- ning tööstustegevuse tõttu ohustada.
Eestis on suured veevarud ja rohkelt sademeid. Samas on meie majandustegevus veest vägagi sõltuv. Kui vaadata majanduses kasutusel oleva vee hulka ühe inimese kohta, on see kõrge: Eurostati 2019. aasta võrdlusandmete alusel oli Eesti suuruselt kolmas veekasutaja elaniku kohta Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide seas – 757 m3. Meist rohkem tarbiti vett vaid Bulgaarias (777 m3) ja Kreekas (943 m3).
.png){kind=link}
Kui meiega veekasutuse esikolmikusse kuuluvate Lõuna-Euroopa riikide puhul on tõenäoline, et hooajaline suvine veevajadus tuleneb põllumajanduse veekasutusest, siis Eestis on selle taga suuresti hoopis jahutusvee kasutus energeetikas. Trendid on aga positiivsed: vaadates tagasi kasvõi viimasele kümnendile, on veevõtt vähenenud ligi miljardi kuupmeetri võrra (1,84 miljardilt 2010. aastal 0,86 miljardile 2020. aastal), põhiliselt just pinnaveekogudest kasutatava vee arvelt. Ligi kahekordne muutus on põhiliselt just põlevkivienergeetika mahtude vähenemise tulemus, mis on toonud kaasa elektrijaamades jahutusveena kasutatava vee koguse kokkukuivamise.
Kõigist veeallikaist kasutatud 0,86 miljardist kuupmeetrist veest võeti elektrijaamades kasutusele 0,59 miljardit kuupmeetrit. Kaevandustest ja karjääridest pumbati välja 176 miljonit kuupmeetrit nn kaevandusvett. Põhjavett kasutati 45 miljonit kuupmeetrit (5% kogu veevõtust).
Argielus kasutatakse Eestis vett säästlikult
Kui tootmistegevuses ja põllumajanduses kasutatava vee kogust ei saa igaüks mõjutada, siis ühisveevärgi veekasutuse kogus sõltub ka inimeste harjumustest, võimalustest ja järjest enam ka vee kui ressursi väärtustamisest.
Ühisveevärgi veekasutuse põhjal on eestlased EL-i võrdluses aga pigem säästlikud veekasutajad. Viimaste, 2019. aasta andmete põhjal kasutati enamikes liikmesriikides ühisveevärgist 50–100 m³ vett aastas. Eesti asus liikmesriikide hulgas aga säästlikkuse osas esikolmikus, kulutades aastas 46 m³ vett inimese kohta.
Üldiselt on EL-i liikmesriikides üldkasutatavaks tarbimiseks mõeldud vee kogustes suured erinevused. Ühisveevärgi kaudu kasutati 2019. aastal suurimaid veekoguseid elaniku kohta Norras (159 m³), Kreekas (158 m³) ja Itaalias (153 m³). Seevastu positiivseks näiteks säästliku veekasutuse osas olid Malta (28 m³), Läti (46 m³) ja Eesti (46 m³).
Eesti aastane olmevee tarbimine tähendab iga päev umbes 10 ämbritäie vee kasutust ühe elaniku kohta.
* Viimased võimalikud andmed riigiti. Kasutatav olmevee kogus sõltub ka veevarustuse struktuurist riigis. Lisainfot leiab siit.
Vesi on eluks hädavajalik ressurss ja mängib olulist rolli ka kliima reguleerimise tsüklis. Veevarude ja vee ökosüsteemide ning joogi- ja veekogude vee haldamine on seetõttu keskkonnakaitse üks alustalasid. Euroopa Liidu viimase 30 aasta veepoliitika on samuti keskendunud veeressursside kaitsele.
Kulutused reoveekäitlusele ja veevarude kaitsele kõiguvad aastati, Eestis olid need 2020. aastal 17 miljoni võrra kõrgemad kui 2014. aastal (vastavalt 153 ja 170 miljonit) – vee ja pinnasekaitse valdkond on teine suurem keskkonnakaitsekulutuste valdkond jäätmekäitluse järel (267 miljonit).
Veepäeva kohta saab rohkem lugeda siit.
Veega seotud statistikat leiab statistika andmebaasist.
Foto: Shutterstock