Kaubavedude maht maanteedel vähenes aastaga ligi viiendiku
Riigisiseste vedude osatähtsus moodustas 80% kogu kaubaveost ja veeti ligi 19 miljonit tonni kaupa, rahvusvahelistel vedudel aga üle 4 miljoni tonni.
Statistikaameti analüütik Birgitta Ojamaa tõi välja, et peaaegu kolmandiku kogu eelmisel aastal veetud kauba mahust moodustasid metallimaagid ja muud kaevandus- ning karjääritooted ja turvas. „Ligi viiendiku veetud kaubast moodustasid puit- ja pabertooted. Poole võrra vähenes põllumajandus-, metsandus-, jahindustoodete ja kala ning kalapüügisaaduste vedu. Oluline kaubagrupp oli ka toidukaubad, mille vedu maanteedel vähenes viiendiku võrra,“ kommenteeris Ojamaa.
Veomaht lastiliigiti jagunes sarnaselt eelnevate aastatega, kaubakonteinerites veeti aga 66% vähem kaupa. Enim transporditi alustel kaupu, järgnesid puistlast ja kaubakonteinerites ning taarata vedellastina veetavad kaubad.
Eesti veokite töömahu näitajaks on veosekäive ja ühikuks tonnkilomeeter, mis näitab mitu tonni kaupa on veetud ühe kilomeetri kaugusele. Veosekäive vähenes aastaga 11% ja ulatus hinnanguliselt 4,3 miljardi tonnkilomeetrini. Riigisiseste vedude veosekäive oli 1,3 miljardit ja rahvusvahelistel vedudel 3 miljardit tonnkilomeetrit. Keskmiselt veeti riigisisestel vedudel kaupa 68 kilomeetri ja rahvusvahelistel vedudel 656 kilomeetri kaugusele.
Veokite läbisõit ulatus ligi 256 miljoni kilomeetrini, millest riigisisene vedu andis kolmandiku ja rahvusvaheline kaks kolmandikku. Kaubaveoautode läbisõidust toimusid 89% kaubaga ja 11% tühjalt.
Maanteetranspordiga toimus mullu tihedaim kaubavahetus Soome, Läti, Venemaa ja Rootsiga. Kaubakogused Lätiga kasvasid 5% võrra, Soome ja Venemaaga aga langesid vastavalt 25% ja 41%. Kõige enam kaupa viidi Soome ning toodi Lätist.
Vaata ka transpordi valdkonnalehte. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.