Kas tead, kuidas toimub rahvaloendus?

Tavaliselt me ei mõtle sellele, et jätame igapäevaselt endast maha palju andmeid – näiteks siis, kui kasutame poes kliendikaarti, jagame kullerile oma asukohta või külastame arsti. Kogutud andmeid töödeldakse, et muuta tarbitavad teenused mugavamaks ja efektiivsemaks. Riik ei ole siinkohal erandiks. 

Rahvaloendust on korraldatud üle maailma juba ammustest aegadest. Näiteks vanas Roomas kasutati rahvaloendust kodanike klassikuuluvuse selgeks tegemiseks. Registris olid kirjas nii kohustused kui ka privileegid. 

Rahvaloenduse eesmärgiks on luua taustsüsteem läbi aja, mis annaks võrreldava üldpildi rahvastikust ja eluruumidest üle kogu Eesti. Infot kasutatakse arengukavade loomisel ja pikemate plaanide tegemisel. Andmete põhjal saab ka näiteks infot, kas meil on vaja rohkem sotsiaalteenuseid või kuhu on logistiliselt hea luua teenuste pakkumiseks sobilik keskkond. Rahvaloenduse andmed on heaks sisendiks riigile ja kohalikele omavalitsustele otsuste tegemisel.

Väga suur osa selle aasta rahvaloenduse andmetest pannakse kokku ligi kolmekümnes registris olevate andmete pealt. Kaks põhilist registrit on rahvastikuregister ja ehitisregister. Andmed kogutakse turvalist krüpteeritud X-tee lahenduse kaudu kindlas ajalõikes, et oleks näha võimalikke muutusi. Väike osa andmetest küsitakse inimeste käest juurde, näiteks mis keelt või murret inimesed räägivad ja millised on nende uskumused.

Vaata lähemalt Edasi.org videoloost.