JOKK ja SOKK ehk Miks on vaja rahuloluküsitlusi

Mõiste JOKK on Eestis hästi tuntud. Lahtikirjutatult tähendab see, et juriidiliselt on kõik korrektne. Sisuliselt kasutatakse mõistet JOKK olukorras, kus seaduse järgi on kõik õigesti tehtud, aga inimeste õiglustunne on riivatud.

Mõiste SOKK nii hästi tuntud pole. Lahtikirjutatult tähendab see, et statistiliselt on kõik korrektne. Sisuliselt kasutatakse mõistet SOKK olukorras, kus statistika näitab, et kõik läheb kõige paremini, aga inimesed tunnetavad, et ega ikka ei lähe küll. Klassikaline näide sellest on keskmine palk. Statistika näitab keskmise palga kasvu, sageli isegi olulist kasvu, aga väga paljud küsivad: „Kuidas see võimalik on? Minu ja minu tuttavate palk pole aastaid tõusnud!“

Valitsus rõõmustab fakti üle, et palk riigis kasvab, kuid paljud inimesed on rahulolematud, kuna sissetulek on napp ja kuna nad ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellel oleks palk tõusnud, tekib tunne, et neile valetatakse.

Meil pole häda midagi!

SOKK olukord võib olla ka vastupidine. Statistika näitab, et olukord on kehv, aga inimesed küsivad: „Millest te räägite? Meil on kõik korras!“ Selline olukord tekib sageli mõne edetabeli avaldamise järel. Näiteks koolide edetabel, kus tagapool paiknevate koolide juhtkond ja õpetajad, sageli ka kogukond, saavad väga pahaseks, sest nende arvates pole koolil häda midagi.

JOKK ja SOKK olukordade tekkeks on palju põhjusi. Hinnang, et olukord on JOKK või SOKK, võib olla põhjendatud või ka mitte põhjendatud, aga igal juhul oleks parem, kui selliseid olukordi ei tekiks või siis saaksid need kiiresti lahendatud.

Statistikaamet on korraldanud rahulolu-uuringuid küll üsna lühikest aega, kuid viimasel ajal oleme neid uuringuid teinud koostöös rahandusministeeriumi ja Eurostatiga. Senise kogemuse põhjal võib öelda, et rahulolu-uuringu tulemused on huviga vastu võetud. Jääb vaid loota, et uuringute tulemuste põhjal kavandavad otsustajad tõhusamaid tegevusi, et elanike rahulolu võiks kasvada.

Kolmandik kohalikke omavalitsusi kavandab rahulolu uurimist

Rahulolu-uuringute vajadust tunnetavad ka kohalikud omavalitsused. Umbes kolmandikus kohalikes omavalitsustes on arengukavadesse eesmärgina sisse kirjutatud elanike rahulolu kasv ja selle mõõtmiseks kavandatakse rahulolu-uuringute korraldamist.

Näiteks Kiili valla arengukava 2030 järgi plaanib vald korraldada valla elanike hulgas rahuloluküsitlusi iga kahe aasta tagant, et välja selgitada, kui rahul on inimesed erinevate teenustega, ning selle alusel korrigeerida eelarvestrateegiat.

Põlva vald (arengukava 2019–2030) kavatseb uurida oma valla külastajate rahulolu, niisamuti Vormsi (valla arengukava aastateks 2020–2030), kus lisaks sellele on plaan välja selgitada elanike üldine rahulolu; õpilaste, lapsevanemate ja kooli töötajate rahulolu; rahulolu transpordiühenduste ja avalike teenustega.

Eriti paistab oma arengukavas rahulolu-uuringu teemade poolest silma Põltsamaa. Põltsamaa valla arengukavas 2040 on 26 teemat, sh pargid, haljas- ja rohealad; laste mänguväljakud;  kõnni-, jalg- ja rattateed; koolid ja lasteaiad; huviharidus; kultuurivõimalused; sotsiaal-, tugi- ja perearstiteenused; ettevõtluskeskkond; valla maine; turism jpm.

Koos tegutsemine on kasulikum

Rahulolu-uuringu korraldamine selliselt, et tulemused oleksid usaldusväärsed, pole just odav. Kui iga kohalik omavalitsus teeb uuringu iseseisvalt, on tõenäoliselt kulutused suuremad, kui koos tegutsedes. Lisaks annab koos tegutsemine võimaluse võrrelda oma linna või valla tulemust teistega, mis annab lisainfot parimate lahenduste leidmiseks.

Statistikaamet soovitab elanike rahulolu-uuringuid ja teha nende uuringute korraldamisel koostööd. Oleme valmis olema nende uuringute tegemisel usaldusväärseks partneriks. 

Vaata rohkem minuomavalitsus.fin.ee/ ja uuri ka Eesti Statistika Kvartalikiri.

Tutvu piirkondliku rahulolu-uuringu detailsete andmetega siin.