Jaekaubanduse tõusud ja mõõnad esimesel poolaastal
Selleaastase koroonakriisi valguses on palju räägitud sellest, et väiksemate riikide majandused ja seal tegutsevad ettevõtted saavad keerulistes tingimustes paremini hakkama. Nende väidete tõepärasuse uurimiseks süvenesime andmetesse Euroopa Liidu jaekaubandusettevõtete käekäigu kohta alates märtsist kuni juuni lõpuni.
Märtsis pöördus Euroopa Liidu jaekaubandusettevõtete müügitulu üle pika aja langusesse ning vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7%. Müügitulu langust mõjutasid liikmesriikides laialdaselt kasutusele võetud koroonaviiruse tõkestamise meetmed. Müük vähenes rohkem kui pooltes liikmesriikides, enim ehk 21,6% tol hetkel viiruse poolt kõige rohkem kannatada saanud Itaalias, samuti 14,6% nii Bulgaarias kui ka Sloveenias. Balti riikidest vähenes Läti ja Leedu jaekaubandusettevõtete müügitulu, mis kahanes aastases võrdluses vastavalt 0,5% ja 5,3%.
Aprillis süvenes jaekaubandusettevõtete müügitulu langus veelgi. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müük 17,9%. Müügitulu langes kõigis liikmesriikides, aga enim ehk 34,5% Luksemburgis, 33,3% Itaalias ja 29,8% Hispaanias. Eesti ning lähinaabrite Soome ja Rootsi jaekaubandusettevõtete müügitulu hakkas aprillis samuti langema. Eestis vähenes müügitulu eelmise aasta aprilliga võrreldes 12,9%, Soomes 0,2% ja Rootsis 4,9%.
Maist hakkas müügitulu taastuma
Mais alustasid liikmesriigid koroonaviiruse vastaste meetmete leevendamist, mis aitas märkimisväärselt kaasa ka jaekaubandusettevõtete müügitulu languse aeglustumisele. Müük vähenes võrreldes eelmise aasta sama kuuga 2,4%. Müük langes 18 ning kasvas 9 liikmesriigis. Kõige enam ehk 7,7% suurenes müügitulu Saksamaal, 6,9% Soomes ja 6,5% Austrias. Eesti ja Leedu jaekaubandusettevõtete müügitulu näitas samuti taas kasvu, vastavalt 2,6% ning 0,9%.
Juunis hakkas jaekaubandusettevõtete müügitulu taas kasvama ning suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1,3%. Müügitulu suurenes pooltes liikmesriikides, enim 8,9% Iirimaal, 7% Soomes ja 6,6% Eestis. Läti ja Rootsi jaekaubandusettevõtete müügitulu hakkas samuti kasvama ning suurenes aastases võrdluses vastavalt 4,9% ja 1,5%.
Enim olid löögi all tööstuskaupade kauplused ja mootorikütuse jaemüügi ettevõtted
Eestis mõjutas koroonaviirus enim tööstuskaupade kauplusi ja mootorikütuse jaemüügiga tegelevaid ettevõtteid. Aprillis langes Eesti tööstuskaupade kaupluste müügitulu eelmise aastaga võrreldes 19,5% ning mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu 25,2%. Tööstuskaupade kaupluste müügitulu vähenemist mõjutas eelkõige see, et kaubanduskeskused olid eriolukorra tõttu terve kuu suletud. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu kahanemisele avaldas mõju eriolukorrast tulenev inimeste vähesem liikumine. Samal ajal langes toidukaupade kaupluste müügitulu varasema aasta aprilliga võrreldes vaid 0,5%. Euroopa Liidus tervikuna mõjutas koroonaviirus enim samuti just tööstuskaupade kauplusi ning mootorikütuse jaemüügiga tegelevaid ettevõtteid.
Kui võrrelda Euroopa Liidu riikide jaekaubandusettevõtete käekäiku esimesel poolaastal, ei saa teha põhjapanevaid järeldusi riikide suuruse ja toimetuleku seose kohta. Selge on vaid see, et riikides, kus viiruse levik oli suurim, kannatas ka jaekaubandus enim. Eestil läks võrreldes Euroopa Liidu keskmisega siiski väga hästi.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks iseloomustab kaupade müügi mahu muutust võrreldes eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel kasutatakse kaupade hinnaindekseid. Muutused eelmise aasta sama perioodiga on kalendaarselt korrigeeritud (eemaldatud on tööpäevade mõju) ning püsivhindades (eemaldatud on hinnamuutusest tulenev mõju). Andmed blogiloo kirjutamiseks on võetud Eurostati andmebaasist seisuga 16.09.2020.
Vaata ka sisekaubanduse valdkonnalehte.