Jaanuaris mõjutasid ekspordi vähenemist mineraalsed kütused

Pressiteates on parandatud joonist 14.03.2023.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kuigi vähenes ka puidu ja puittoodete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete sisse- ning väljavedu, siis ekspordi ja impordi vähenemist mõjutas jaanuaris enim mineraalsete kütuste sisseostu ja väljaveo märgatav vähenemine. „Kui vaadata jooksevhindu, siis eelmise aasta jaanuariga võrreldes vähenes sel aastal mineraalsete kütuste eksport 55% ning import 44%. Vähenes nii elektrienergia eksport Lätti ja import Soomest kui erinevate mineraalsete toodete import Venemaalt ja Valgevenest,“ lisas Leppmets.

Jaanuaris eksporditi kaupadest enim ehk 202 miljoni euro eest elektriseadmeid, 183 miljoni eest puitu ja puittooteid ning 168 miljoni eest põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim ehk 174 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete, sh põlevkiviõli ja elektrienergia, 37 miljoni euro võrra keemiatööstuse tooraine ja toodete, sh väetiste, ning 14 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete, sh pikikiudu saetud puidu eksport. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport (38 miljoni euro võrra). Suurenes ka transpordivahendite (21 miljoni euro võrra) ning mehaaniliste masinate ja seadmete (11 miljoni euro võrra) väljavedu. Võrreldes aastataguse ajaga on Eesti päritolu kauba osatähtsus ekspordis jäänud pea samale tasemele, moodustades selle aasta jaanuaris 67% koguekspordist.

Eesti peamine ekspordipartner jaanuaris oli Soome (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Läti (11%) ja Rootsi (11%). Soome ja Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning Lätti mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat. Eksport vähenes nii EL-välistesse (18%) kui ka -sisestesse (6%) riikidesse. Enim vähenes eksport Hollandisse, Ameerika Ühendriikidesse ja Lätti ning kasvas Soome, Nigeeriasse ja Rootsi.

Kaupadest imporditi jaanuaris enim ehk 231 miljoni euro eest elektriseadmeid, 193 miljoni eest mineraalseid tooteid, ning 191 miljoni eest transpordivahendeid. Enim ehk 155 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete, sh erinevate õlide ja elektrienergia, 28 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete, sh pikikiudu saetud puidu, 27 miljoni euro võrra keemiatööstuse tooraine ja toodete, sh väetiste, ning 26 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete, sh lehtvaltstoodete sissevedu. Kõige enam suurenes elektriseadmete (46 miljoni euro võrra), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (35 miljoni euro võrra) ning transpordivahendite (23 miljoni euro võrra) import Eestisse.

Kaupu imporditi Eestisse enim Soomest (14% Eesti koguimpordist), Lätist (11%) ja Saksamaalt (11%). Soomest ja Lätist imporditi enim mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Euroopa Liidu riikidega kaubavahetuse osatähtsus Eesti impordis oli jaanuaris 79%, sealhulgas sissevedu euroala riikidest moodustas 60% Eesti koguimpordist. Enim vähenes import Euroopa Liidu välistest riikidest, sh Venemaalt ja Valgevenest (mõlemast 95%), ning kasvas sissevedu Euroopa Liidu liikmesriikidest, sh Saksamaalt, Poolast ja Lätist.

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

Täpsem teave:

Vahur Koorits
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9204

press [at] stat.ee