Esimese kvartali majanduslangus oli 2,4%
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab majandus võrreldes eelmise aastaga kergeid paranemise märke. „Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga aga olulisi trendimuutusi ei olnud, majandusse positiivselt panustanud tegevusalasid oli jätkuvalt vähe,“ selgitas Müürsepp.
Teist kvartalit järjest oli suurima positiivse panusega tegevusala põllumajandus, metsandus ja kalandus. Sellele järgnesid tagasihoidlikuma mõjuga kinnisvaraalane tegevus ning avalik haldus ja riigikaitse. Suurima negatiivse mõjuga olid energeetika ja töötleva tööstuse tegevusalad. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kaubandus olid samuti tugeva negatiivse panusega. Transpordi, ehituse ning info ja side tegevusalad pidurdasid majandust marginaalselt.
Lisandväärtus vähenes esimeses kvartalis kokku 3,7%. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Seda mõjutasid enim mittefinantssektori ettevõtted, mille lisandväärtus kahanes 5,3%. Finantssektori lisandväärtus vähenes 4,6%. Positiivselt panustasid majandusse valitsemissektor ja mittetulundussektor, mille lisandväärtused kasvasid vastavalt 3,9% ja 3,6%.
„Positiivse poole pealt panustasid majandusse netotootemaksud, seda vaatamata tõusnud käibemaksumäärale. Põhjus on siin väga lihtne – möödunud aasta samal perioodil vähendasid makstud energiatoetused netotootemakse, tänavu neid aga enam polnud,“ tõi Müürsepp välja.
Eelmise aasta neljandas kvartalis näitas eratarbimine kerget kasvu, selle aasta esimeses kvartalis see aga taas vähenes 1,4%. Märkimisväärset kasvu näitasid ainult kaks kulugruppi – kulutused haridusele ning restoranidele ja hotellidele. Oluliselt vähenesid kulutused rõivastele ja jalatsitele, alkoholile ja tubakale, kodusisustusele ning transpordile.
Investeeringud jätkasid kolmandat kvartalit järjest kasvutrendis, suurenedes 11,1%. Enim panustasid kasvu ettevõtete investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse (41%) ning masinatesse ja seadmetesse (21,9%). Suurima negatiivse mõjuga olid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (9,2%).
Väliskaubandus on vähenenud juba poolteist aastat. Eksport kahanes esimeses kvartalis 7,8%. Kuna import vähenes samal ajal 6,7%, püsis netoeksport jätkuvalt positiivne. Nii kaupade eksport kui ka import kahanesid ligikaudu 10%, mida mõjutasid eelkõige elektrienergia ja puidutöötlemise kaubavahetus. Teenuste eksport vähenes 2,2%, import aga kasvas 2,2%. Teenuste eksporti mõjutasid nii mere- kui ka raudteetransport. Teenuste importi kasvatas ehitusteenuste sisseostu suurenemine.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 2,1%.
16. augustil avaldame rahvamajanduse arvepidamise suurrevisjoni andmed aastate 1995–2023 kohta.
Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.
Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Vaata ka rahvamajanduse arvepidamise valdkonnalehte.
Vaata 31.05.2024 toimunud SKP infotunni esitluse slaide.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee