Elame kauem, aga mitte tervemana

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ethel Maasingu sõnul suurenes tervena elatud aastate arv võrreldes eelmise aastaga ja eelkõige oli positiivset muutust märgata maapiirkondades. „Võrreldes 2018. aastaga, kui tervena elatud aastate näitaja langes 10 aasta tagusele tasemele, elavad nii Eesti mehed kui ka naised möödunud aastal tervemana. Mehed elavad tervena 72,7% ja naised 70% oma elust,“ lisas Maasing.

Viimased kakskümmend aastat on kasvutrendi näidanud oodatav eluiga. Möödunud aastal kasvas see naistel veidi aeglasemalt (kolmandik aastat) kui meestel (pool aastat). Meeste oodatav eluiga on nüüdseks jõudnud sellisele tasemele nagu see oli naistel 1995. aastal. Kõige väiksem naiste ja meeste oodatava eluea vahe (kaheksa aastat) on kõrghariduse omandanud inimestel. 

Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on meeste eluiga tõusnud kolm ja pool aastat ning naiste eluiga veidi üle kahe aasta. „Toona ennustati, et naised elavad meestest peaaegu 10 aastat kauem, aga praeguseks on see vahe vähenenud kaheksa ja poole aastani. Samas tervena elavad nii mehed kui ka naised sama palju aastaid oma elust kui kümme aastat tagasi. Aastate jooksul on olnud tõuse ja languseid, kuid pikemas perspektiivis on see näitaja olnud stabiilne,“ selgitas Maasing.

Euroopas oli 2018. aasta andmete kohaselt keskmine naiste eluiga 83,6 ja meeste oodatav eluiga 78,3 aastat. Kõrgeim naiste oodatav eluiga oli Hispaanias (86,3) ja madalaim Serbias (78,4). Meeste kõrgeim eluiga oli Šveitsis (81,9) ja madalaim Lätis (70,1). Euroopa Liidu keskmise taustal on Eesti meeste näitaja kehvem: oodatav eluiga on üle nelja aasta madalam. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa Liidu keskmisele alla umbes aastaga. Kõige kõrgem tervena elatud aastate näitaja oli naistel Maltal (73,4) ja madalaim Lätis (53,7). Meeste kõrgeim näitaja oli Rootsis (73,7) ja madalaim samuti Lätis (51). Euroopa Liidu keskmist arvestades on Eesti meeste näitaja kehvem kui naistel: mehed elavad tervena 10 aastat vähem. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa Liidu keskmisele alla kaheksa aastaga.

Oodatav eluiga sõltub paljudest teguritest. Neist olulisemad on ümbritsev keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, tööohutus, inimeste elatustase ja terviseteadlikkus. Meeste lühem oodatav eluiga on ootuspärane, kuna nad on riskialtimad ja sageli hõivatud füüsiliselt rasketel ning tervisele ohtlikel töökohtadel. Meeste hulgas esineb ka rohkem tervist kahjustavate eluviiside viljelemist, näiteks alkoholi tarbimist ja suitsetamist.

Oodatav eluiga sünnimomendil on keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu.

Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, kus inimene elab tõenäoliselt igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks. Näitaja arvutamise üks komponent on küsitlusuuringuga saadav info selle kohta, mil määral on inimestel olnud vähemalt viimasel kuuel kuul mõne terviseprobleemi tõttu piiratud igapäevategevus. Arvesse lähevad ainult need vastused, kus inimene ütles, et ta ei ole terviseprobleemi tõttu üldse piiratud olnud.

Statistikatöö „Rahvastik“ ja „Eesti sotsiaaluuring“ avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid analüüsib.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Täpsem teave

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181