Eestisse tuuakse enim Hispaania veini ja Itaalia vahuveini
Viimase nelja aasta kõige suurem veini ja vahuveini impordimaht registreeriti statistikaameti andmetel 2022. aastal, kui Eestisse toodi 18,2 miljonit liitrit veini ning 5,3 miljonit liitrit vahuveini. Veini import oli kõige intensiivsem kevad- ja suvekuudel, eriti juunis ja juulis. Veinide ja vahuveinide impordimaastikku aastatel 2019–2022 tutvustab lähemalt statistikaameti praktikant Eliise Saskia Ševtšenko.
Väliskaubanduse andmetega saab lähemalt tutvuda väliskaubanduse valdkonnalehel. Veini, šokolaadi, kalakonservide, mineraalvee ja paljude teiste toodete impordi ja ekspordi andmeid saab vaadata ka väliskaubanduse rakenduses.
2019. aastal imporditi Eestisse 17,7 miljonit liitrit veine, järgneval aastal vähenes impordikogus 15,6 miljoni liitrini. Vähenemise põhjuseks olid koroonaviirusega seotud piirangud, mis tõid kaasa suletud piirid ja raskendasid rahvusvahelist kaubandust. 2021. aastal taastus veinide import peaaegu koroonaeelsele tasemele, Eestisse toodi 17,4 miljonit liitrit veine. 2022. aastal jätkus veinide impordi kasv, ulatudes 18,2 miljoni liitrini.
Vahuveinide osas on nende nelja vaadeldud aasta jooksul muudatused väiksemad. 2019. aastal imporditi 4,8 miljonit liitrit vahuveine. 2020. aastal tekkis väike langus, kui import vähenes 4,5 miljoni liitrini. 2021. aastal suurenes vahuveinide import 5,2 miljoni liitrini ning jätkas kasvu 2022. aastal, kui Eestisse imporditi 5,3 miljonit liitrit vahuveine.
Kevadel ja suvel saabub soojade ilmadega veiniimpordi tipphooaeg. 2021. aastal imporditi kõige rohkem veine juunis, aga ülejäänud vaadeldud aastatel oli import suurim juulis. 2020. aastal imporditi kõige vähem veine oktoobris, ülejäänud vaadeldud aastatel oli kõige madalama impordimahuga kuu jaanuar.
Vahuveinide puhul joonistub välja konkreetsem muster – juulis ning aastavahetuse eel import kasvab. 2020. ja 2022. aastal tarniti Eestisse enim vahuveine juulis, samas kui 2019. ja 2021. aastal toodi enim vahuveine Eestisse detsembris. Kui välja jätta 2020. aasta, mil importi mõjutasid koroonapiirangud, siis vahuveinide sisseveo madalpunkt oli jaanuar.
Kust tuuakse Eestisse enim veine ja vahuveine?
Kõige rohkem toodi nende nelja aasta jooksul maale Hispaania päritolu veine, vaadeldud perioodi jooksul 19–23% kogu veini impordist. Prantsuse päritolu veinid läbisid kõige suurema languse 2020. aastal, nende impordi vähenes sel perioodil 31%, mis paigutas need esialgselt teiselt kohalt kolmandale. Eeldatavasti tulenes see sellest, et Prantsuse päritolu veinide keskmine liitrihind kasvas nelja aasta jooksul enim. Lisaks on Prantsusmaal toodetud veinid kallima sisseostuhinnaga, näiteks 2019. aastal oli Hispaanias toodetud veini liitrihind keskmiselt 2,2 eurot, Prantsuse veini puhul keskmiselt 5,4 eurot.
See-eest Itaalia päriolu veinide import kasvas iga aastaga, tõstes need esialgselt kolmandalt kohalt 2020. aastal teisele kohale. Itaalia päritolu veinide impordi kasvule aitas arvatavasti kaasa asjaolu, et 2020. ja 2021. aastal oli riigi impordi keskmine liitrihind langustrendis, langedes 4,2 eurolt 3,8 eurole. Eestisse enim imporditud veinide tootjariikide nimekirja kuulusid ka Saksamaa ja Tšiili. Mõlema riigi keskmised hinnad olid aastatel 2019–2022 alla 3 euro liitri kohta.
Vahuveinide maastikul domineerivad Itaalia päritolu vahuveinid, mille osakaal kogu vahuveinide impordis kasvas aastatel 2019–2022 41 protsendilt 45 protsendini. Vaadeldud nelja aasta jooksul säilitasid Hispaania vahuveinid teise koha. Kui aastatel 2019 ja 2020 imporditi Eestisse rohkem Ungari kui Prantsuse vahuveine, siis järgmisel kahel aastal oli olukord vastupidine. Viies ja kuues koht jäid aastatel 2019–2021 samaks, kui viies koht kuulus Lätile ja kuues Saksamaale, kuid 2022. aastal vahetasid riigid omavahel kohad.