Eesti väliskaubanduses kasvas septembris Euroopa Liidu riikide osakaal
Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,9 miljardi ja imporditi 2,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli septembris 155 miljonit eurot, mis oli 92 miljoni võrra suurem kui aasta tagasi. „Kolmandas kvartalis suurenes kaubavahetuse puudujääk võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga üle kahe korra,“ lisas Leppmets.
Septembris eksporditi kaupadest enim mineraalseid tooteid 360 miljoni euro eest, elektriseadmeid 276 miljoni euro eest ning puitu ja puittooteid 211 miljoni euro eest. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes enim just mineraalsete toodete, sh elektrienergia ja kütteõlide, ning mehaaniliste masinate eksport. Kui eelmise aasta septembris moodustas Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis 74%, siis tänavu oli see langenud 65% juurde.
Eesti suurim ekspordipartner käesoleva aasta septembris oli Läti (16% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16%) ja Rootsi (9%). Lätti eksporditi enim elektrienergiat ja mootorsõidukeid, Soome mineraalseid tooteid, sh maagaasi, ning metallkonstruktsioone ja nende osasid ning Rootsi kokkupandavaid ehitisi ja puitu. Enim kasvas kaupade eksport Lätti, Soome ja Leetu, kuid vähenes Ameerika Ühendriikidesse ja Hollandisse.
Kaupadest imporditi septembris enim mineraalseid tooteid (411 miljoni euro väärtuses), elektriseadmeid (250 miljonit eurot), transpordivahendeid (212 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (205 miljonit eurot). Enim kasvas gaasiõlide, elektrienergia, sõiduautode, elektriseadmete ja taimsete õlide sissevedu Eestisse.
Kaupu toodi Eestisse enim Soomest (17% Eesti koguimpordist), Lätist (11%) ja Saksamaalt (11%). Sealjuures on Soomest sisse toodud kaupade väärtus suurem kui import kõikidest Euroopa Liidu välistest riikidest kokku. Seda mõjutasid ühelt poolt nii impordi suurenemine Soomest kui ka selle oluline vähenemine Venemaalt. Nii Soomest kui Lätist toodi Eestisse peamiselt mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Kui 2021. aasta septembris oli Euroopa Liidu osatähtsus Eesti impordist 73%, siis 2022. aasta septembris oli see juba 83%. Eesti ekspordis kasvas Euroopa Liidu osatähtsus aastaga kaks protsendipunkti.
Eelmise aasta septembriga võrreldes kasvas enim ehk 81 miljoni euro võrra kaupade import Lätist, sellele järgnesid 66 miljoni euro suuruse kasvuga Soome ning 63 miljoni euroga Leedu. Sarnaselt eelmise kuuga vähenes ka septembri võrdluses import kõige enam Venemaalt (132 miljoni euro võrra) ning Valgevenest (51 miljoni euro võrra).
| Kuu | Eksport, mln eurot | Import, mln eurot | Bilanss, mln eurot | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2021 | 2022 | muutus, % | 2021 | 2022 | muutus, % | 2021 | 2022 | |
| KOKKU | 13 162 | 16 002 | 22 | 14 427 | 18 455 | 28 | -1 265 | -2 453 |
| I kvartal | 3 905 | 5 083 | 30 | 4 284 | 5 708 | 33 | -379 | -625 |
| Jaanuar | 1 187 | 1 619 | 36 | 1 305 | 1 774 | 36 | -118 | -155 |
| Veebruar | 1 254 | 1 487 | 19 | 1 325 | 1 774 | 34 | -71 | -287 |
| Märts | 1 464 | 1 977 | 35 | 1 654 | 2 160 | 31 | -190 | -183 |
| II kvartal | 4 476 | 5 380 | 20 | 5 009 | 6 462 | 29 | -532 | -1 082 |
| Aprill | 1 538 | 1 600 | 4 | 1 639 | 2 120 | 29 | -101 | -520 |
| Mai | 1 473 | 1 932 | 31 | 1 648 | 2 213 | 34 | -174 | -281 |
| Juuni | 1 465 | 1 847 | 26 | 1 722 | 2 128 | 24 | -257 | -281 |
| III kvartal | 4 781 | 5 540 | 16 | 5 135 | 6 285 | 22 | -354 | -745 |
| Juuli | 1 503 | 1 702 | 13 | 1 676 | 2 020 | 21 | -173 | -318 |
| August | 1 572 | 1 890 | 20 | 1 690 | 2 162 | 28 | -118 | -272 |
| September | 1 706 | 1 948 | 14 | 1 769 | 2 103 | 19 | -63 | -155 |
| Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | Sihtriik, riikide ühendus | Import, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KOKKU | 1948 | 100 | 14 | KOKKU | 2103 | 100 | 19 |
| EL-27 | 1345 | 69 | 16 | EL-27 | 1756 | 83 | 33 |
| Euroala 19 riiki | 1010 | 52 | 17 | Euroala 19 riiki | 1338 | 64 | 32 |
| EL-i välised riigid | 603 | 31 | 11 | EL-i välised riigid | 347 | 17 | -22 |
| 1. Läti | 308 | 16 | 66 | 1. Soome | 355 | 17 | 23 |
| 2. Soome | 302 | 16 | 24 | 2. Läti | 232 | 11 | 53 |
| 3. Rootsi | 176 | 9 | 2 | 3. Saksamaa | 223 | 11 | 24 |
| 4. USA | 127 | 7 | -39 | 4. Leedu | 218 | 10 | 41 |
| 5. Leedu | 119 | 6 | 30 | 5. Poola | 155 | 7 | 40 |
| 6. Saksamaa | 97 | 5 | -10 | 6. Rootsi | 152 | 7 | 23 |
| 7. Norra | 77 | 4 | 40 | 7. Hiina | 92 | 4 | 42 |
| 8. Venemaa | 68 | 3 | 20 | 8. Holland | 85 | 4 | 18 |
| 64 | 3 | 1 | 9. Belgia | 72 | 3 | 114 | |
| 10. Poola | 57 | 3 | 14 | 10. Venemaa | 60 | 3 | -69 |
| Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, mln eurot | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| mln eurot | osatähtsus, % | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osatähtsus, % | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | ||
| KOKKU | 1948 | 100 | 14 | 2103 | 100 | 19 | -155 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 190 | 10 | 31 | 205 | 10 | 38 | -14 |
| Mineraalsed tooted (V) | 360 | 18 | 24 | 411 | 20 | 32 | -50 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 85 | 5 | 7 | 175 | 8 | 18 | -90 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 57 | 3 | 8 | 105 | 5 | 4 | -48 |
| Puit ja puittooted (IX) | 211 | 11 | 4 | 68 | 3 | -32 | 143 |
| Paber ja pabertooted (X) | 39 | 2 | 24 | 34 | 2 | 21 | 5 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 43 | 2 | 14 | 85 | 4 | 18 | -42 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 135 | 7 | -3 | 173 | 8 | 3 | -37 |
| Masinad ja mehaanilised seadmed (84) | 162 | 8 | 41 | 199 | 9 | 13 | -36 |
| Elektriseadmed (85) | 276 | 14 | -1 | 250 | 12 | 30 | 25 |
| Transpordivahendid (XVII) | 138 | 7 | 40 | 212 | 10 | 40 | -74 |
| Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 55 | 3 | 33 | 44 | 2 | 24 | 11 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 135 | 7 | 1 | 55 | 3 | 11 | 79 |
| Muu | 60 | 3 | 5 | 88 | 4 | 4 | -28 |
Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.
Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.
Täpsem teave:
Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9181
press [at] stat.ee