Eesti statistikaamet veab Euroopa ja maailma andmehalduse arendusi
Eesti on muutumas maailma statistikasüsteemi andmehalduse eestkõnelejaks. Miks meile andmehaldus nii korda läheb? Vastus on imelihtne: andmed tekivad kõikjal ning korrastatud ja toimiva andmehaldusega riikides on erasektori andmeesitajate halduskoormus riigi andmekogude ristkasutamise ja andmete jagamise tõttu tunduvalt väiksem kui riikides, kus andmeid küsitakse enamjaolt küsimustikega.
Selge on see, et küsimustikud ei kao täielikult ära, aga kui kasutatakse andmeid, mis inimeste tegevuse kohta juba kusagil tekivad (nt eraandmed) või on olemas (riigi andmekogud), on koormus kõikidele tervikuna väiksem.
Selle ladusama ja takistusteta ettevõtluskeskkonna nimel teeb statistikaamet koostööd nii Eestis kui ka piiri taga. Statistikaameti peadirektor Urmet Lee on nii Euroopa statistikasüsteemi juhtrühma liige kui ka ÜRO Euroopa majanduskomisjoni (UNECE) andmehalduse rakkerühma esimees ning tutvustas äsja lõppenud ÜRO statistikakomisjoni 54. kohtumisel New Yorgis rakkerühma äsjavalminud ulatuslikku andmehalduse aruannet.
Aruandes kirjeldatakse muutuvat andme- ja teabekeskkonda; milliseid pädevusi ja võimekusi saavad riiklikud statistikaorganisatsioonid pakkuda, et aidata kaasa andmete paremale haldamisele avalikus sektoris ja väljaspool; õiguslikke, korralduslikke ja tehnilisi aspekte, mis kujundavad statistikaasutuste rolli andmehalduses.
Andmemaailm on nii palju muutunud, et see muudab ka statistikaametite ärimudelit. Kuna andmete haldamise kontseptsioon ulatub statistikavaldkonnast kaugemale, on statistikaametitel uues olukorras vaja juhiseid ja enda tegevuse ulatuse valikukriteeriumeid. Andmehalduse aruanne aitabki statistikaametitel otsustada, kas nad peaksid laiendama oma rolli valitsuse andmehaldurina ja annab inspiratsiooni ja ideid neile, kes seda funktsiooni juba täidavad (näiteks Eesti (koordinaatorina), Šveitsi, Poola, Taani ja Iirimaa statistikaamet). Avalike andmete valdajad saavad ka sügavama arusaama statistikaametite pakutavatest eelistest, milleks on kvaliteetsed, objektiivsed, konfidentsiaalsuspõhimõtteid järgivad andmed, ja teenustest tulevases andmeökosüsteemis.
ÜRO statistikakomisjoni kohtumisel sai paljude andmehalduse teemaliste arutelude käigus väga selgeks, et statistikaasutused tõesti otsivad uusi või tugevdatud tegevuse aluseid, mis võimaldaksid pakkuda asjakohast, usaldusväärset ja sõltumatut teavet ning andmeteenuseid. Praegu on rohkem kui kunagi varem vaja tugevat rahvusvahelist juhtimist, mis aitaks statistikaorganisatsioonidel andmehalduse katustermini all end uuesti leiutada ja tulevikukindlaks muuta.
Debatt jätkub nii Eesti andmestrateegia koostamise käigus, kui ka piiri taga teisi EL ja maailma statistikaasutusi innustades.