Eesti meeste tervisehinnangud tõusevad

Tervisehinnangut mõjutavad elukeskkond, sotsiaal-majanduslikud tingimused, kultuur ja muud tegurid. Eurostati väljaandest Naiste ja meeste elu Euroopas ilmneb, et mehed hindavad oma tervist sagedamini heaks kui naised.* Nii on see peaaegu kõikides Euroopa riikides. Kuivõrd erinevad Eesti meeste tervisehinnangud meie naiste omadest? Kui palju aga teiste Euroopa riikide meestest?

Meeste tervis, naiste tervis

Eesti mehed elavad oma elust tervena 54,1 (72,7%) ja naised 57,6 aastat (70%). Meie inimeste oodatav eluiga on pikenenud ja viimased andmed näitavad positiivset trendi ka tervena elatud aastates.

Selle aasta esimeses pooles korraldatud Eesti sotsiaaluuringu tulemused näitavad, et ka Eestis jäävad naiste tervisehinnangud meeste omadest maha. „Nooremad naised hindavad üldiselt oma tervist paremaks kui mehed. Kuid vanemaid naisi, kes oma tervist teistest vanusrühmadest kehvemaks hindavad, on rohkem kui eakaid mehi, kes annavad oma tervisele madalama hinnangu, “ tõdeb statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo.

Eesti meestest hindab oma tervist väga heaks või heaks 61,3% (naistest 57,8%), halvaks või väga halvaks 10,2% (naistest 12,4%). Mida vanemaks inimesed saavad, seda kehvemaks nad oma tervist hindavad, mis on ka loomulik. Üle 65-aastastest Eesti meestest hindab oma tervist väga heaks 22,6% ja naistest 20,3%

Positiivsemad tervisehinnangud

Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on nii Eesti meeste kui ka naiste hinnangud oma tervisele paranenud. Kui veel aastal 2018 hindasid oma tervist heaks või väga heaks 16–44aastastest meestest 75% ja naistest 77,2%, siis tänavu on annavad sellise hinnangu 84% selles vanuses meestest ja 87,8% naistest. Hinnangud on paranenud ka vanuserühmas 45–64, võrreldes kahe aasta taguse ajaga annab 5% rohkem mehi ja 7% rohkem naisi oma tervisele hea või väga hea hinnangu. Ka eakate ehk vähemalt 65aastaste hinnangud on positiivses trendis. Selles eas meestest hindab oma tervist heaks või väga heaks 22,6% meestest ja 20,3% naistest, kaks aastat tagasi olid hinnangud vastavalt 19% ja 16,9%.
 

Eesti mehed vs muu Euroopa

Aastal 2018 pidas Euroopa Liidus oma tervist heaks või väga 88,3% meestest, kes olid vanuses 16–44. Vanuserühmas 45–64 kahanes see näitaja 67,3%-ni. Eakamatest, vähemalt 65-aastastest pidas oma tervis heaks 43,1% meestest.
Meie meeste hinnangud oma tervisele on nüüdseks küll paranenud, kuid need jäävad endiselt kõigis vanusegruppides alla kahe aasta tagusele Euroopa keskmisele. Kõige positiivsemaks muutuseks võib pidada nooremate meeste 16–44aastased) tervisehinnangu tõusu. Kaks aastat tagasi andis oma tervisele hea või väga hinnangu kolmveerand selles eas meestest ning selle tulemusega platseerusime Euroopa riikide seas eelviimaseks. Nüüd on õnneks ka nooremad mehed teistele Euroopa meestele oma hinnangutega järele rebinud – 84% meestest vanuses 16–44 hindab oma tervist heaks või väga heaks.

Mis mehe tervist murrab?

Vähk, südame isheemiatõbi (nt südameinfarkt) ja peaajuveresoonte haigused (nt insult) on ELis kolm kõige levinumat surmapõhjust. Seejuures põhjustasid kõik kolm terviseriket Eurostati 2017. aasta andmetel rohkem meeste kui naiste surmasid. Näiteks vähi tõttu suri siis ELis 100 000 inimeste kohta 344 meest ja 196 naist, südamehaigustesse 162 meest ja 88 naist.

Eestis statistika on veel karmim ­– vähk põhjustas 100 000 mehe kohta 455,9 surma, mis oli Euroopas neljas tulemus. Ka südamehaigustesse suremusega mahtusid Eesti mehed kahjuks Euroopas esikümnesse.

Põhjus, miks mehi need tervisehädad rohkem murravad, peitub selles, et mehed elavad tihtipeale ebatervislikumalt. Meeste hulgas on rohkem suitsetajaid, alkoholi tarvitajaid ning nad teevad tihtipeale ebatervislikumaid toiduvalikuid kui naised.

Kuigi mehed Euroopa statistika järgi trennitegemises naistest eesrindlikumad, ei päästa see neid siiski kokkuvõttes liigsest kehakaalust. Ka ülekaalulisi mehi on Euroopas rohkem kui ülekaalulisi naisi. Loe meeste ja naiste tervisekäitumise kohta täpsemalt siit.

*2018. aasta andmed.